türistore. Tüüritavate- ja osaliselt tüüritavate alaldite väljundpinget saab reguleerida türistoride sisselülitamishetke (tüürnurga) muutmisega alates türistoridel päripinge tekkimise hetkest. Mittetüüritava alaldi väljundpinget saab muuta vaid vahelduvpinge muutmisega. Kui tüüritava alaldi türistoride viivitus avanemisel on suur ja väljundpinge on madalam koormuse pingest siis tagastub koormusesse salvestunud energia vahelduvvooluvõrku. Seda olukorda nimetatakse vahelditalitluseks ja seadet, mis on projekteeritud niimoodi töötama võrguga sünkroniseeritud vaheldiks (inverteriks). Võrguga sünkroniseeritud alaldid ja vaheldid vajavad töötamiseks võrgupinge olemasolu. Voolu kulg ühest muunduri harust teise ja ventiilide sulgumine toimub sisendpingete mõjul s.t. tegemist on loomuliku kommutatsiooniga. Tüüritavad alaldid ja võrguga sünkroniseeritud vaheldid moodustavad pööratava süsteemi s.t. ühed ja samad tüüritavad muundurid võivad
IH (mõnikümmend mA). Tüüritavate ja osaliselt tüüritavate alaldite väljundpinget saab juhtida muutes türistoride sisselülitamishetke ehk tüürnurka alates türistoridel päripinge tekkimise hetkedest. Mittetüüritava alaldi väljundpinget ei saa muuta teisiti kui vahelduvpinge suurusega. Kui tüüritava alaldi türistoride viivitus avamisel on suur ja väljundpinge on madalam koormuse pingest, siis tagastatakse koormuses salvestunud energiat vahelduvvooluvõrku. Seda nimetatakse vahelditalitluseks ja seadet, mis on projekteeritud niimoodi töötama, võrguga sünkroniseeritud vaheldiks (inverteriks). Võrguga sünkroniseeritud vaheldi saab energiat alalisvoolu- või -pingeallikast vahelduvooluvõrku anda ainult siis, kui seal on olemas vahelduvpinge ning energiat tarbida suutvad toiteallikad või seadmed. Vaheldite skeemid ei erine põhimõtteliselt tüüritavate alaldite skeemidest, kuid kõik tüüritavad alaldiskeemid, nt
Mõlemal juhul määravad impulsid väljundpinge formeerimise ajavahemikud. Nendel pingetel on vajalik kuju ning faasinihkenurk. Impulsside jaotus pulsi kestusega on joonisel 3.8. Tsüklokonverteri väljundi faaside pinged on sarnased sõltumatu juhtimisega keskväljavõttega alaldi samade pingetega. Ainsaks erinevuseks on siin positiivsete ja negatiivsete väljundpingete võrdsus. Igal ajahetkel, kui üks türistoride kolmik sulgub ja teine avaneb, läheb alalditalitlus üle vahelditalitluseks ning muutub pinge polaarsus. Kuna vool kahaneb nullini on, alaldi ja vaheldi türistoride grupid suletud ja edasiselt järgmine grupp avatud tänu positiivse pinge kasvamisele. Nagu näitab joonis 3.7, määrab pinge u* polaarsus väljundpinge Uk polaarsuse, pinge u* amplituud väljundpinge amplituudi ja pinge u* sagedus väljundpinge sageduse. Pinge keskväärtust null nõutakse käivitushetkel, järelikult on sellel hetkel tüürnurk 90°. Pinge u*
annaabi.ee 
