Ladina tähestik Kreeka tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Kreeka tähestik on tänapäeval kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt). Kirja suund Egiptlased ja neilt kirja üle võtnud rahvad KIRJUTASID PAREMALT VASAKULE Foiniikia konsonantkirja laenasid kreeklased, kes algul kirjutasid ka paremalt vasakule, siis hakkasid vaheldatama edasi-tagasi (kusjuures teine rida oli peegelpildis vasakult paremale, kr k boustrophedon = künnihärja pöördumise viisi). 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja mõned tähed jäidki peegelpilti. Kreeka kirjast põlvneb slaavi kiri (kirillitsa ja glagoolitsa). Algul ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed al 9. saj pKr Ruunikiri Korea kiri hangul Seda kirja on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, sest häälikuid
· Hakati märkima vokaale, selleks võeti kasutusse selliseid foiniiki kirja konsonandimärgid, mida kreeka keele kirjapanekuks ei olnud vaja. Kirja suund Egiptlased ja neilt kirja üle võtnud rahvad KIRJUTASID PAREMALT VASAKULE Foiniikia konsonantkirja laenasid kreeklased, kes hakkasid oma keeles puuduvate haashäälikute märkidega tähistama täishäälikuid (ESIMENE TÄHESTIK), muudeti ka tähtede kuju ja lisati tähti ka kirjutati algul paremalt vasakule, siis hakkasid vaheldatama edasi-tagasi (kusjuures teine rida oli peegelpildis vasakult paremale, kr k boustrophedon = künnihärja pöördumise viisi). 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja mõned tähed jäidki peegelpilti. Kreeka kirjast põlvneb slaavi kiri (kirillitsa ja glagoolitsa). Kreeka läänepoolse levikuga kirja teisendi võtsid aluseks etruskid ja neilt ilmselt roomlased, sest tp ladina krii. Ladina või etruski kiri on mõjutanud ruunikirja.