Vundamenti täiustama ei pea. Seinad (Halvas seisukorras) - Aida seinad on ehitatud palkidest, nurgad on ühendatud järsknurktapiga. Palkide omavaheliseks kokkusobitamiseks on kasutatud lahtist vara. Palgid tuleb osaliselt välja vahetada. Mädanenud on paar palki kahest alumisest palgireast ning ühes otsaseinas vajaksid väljavahetamist umbes pooled palgid. Varad vajaksid tihendamist. Vahelaed (Rahuldavas seisukorras) - Vahelaetaladena on kasutatud palke. Vahelaed on ehitatud servamata laudadest. Mõningad lauad tuleks välja vahetada, kuna katus on läbi sadanud. Põrandad (Heas seisukorras) - Põrandad on ehitatud servatud plankudest (pole omavahel ühendatud). Põrandad on terved, vajaksid vaid hooldust. Avatäited (Heas seisukorras) Uksed on heas seisukorras, ühek uksel olemas algupärane lukk, teisel puudub. Piisab hooldusest.
=> OK! 3 M 0 3 × 1,0 (Tuleks veel kontrollida seina nihkestabiilsust ja sellest sõltuvalt vajaduse korral näha ette jäikusribid, samuti tala läbipainet jne) 8.4 Talakonstruktsioonide erijuhtumeid 8.4.1 Kahe seinaga talad Kahe seinaga taladel on tunduvalt suurem väändejäikus kui I-taladel. Sellest tingituna on ka kiiveoht palju väiksem. Praktikas on levinud nn. HQ-talad (uuem vimetus WQ-talad), mida on mugav kasutada mitmekorruseliste hoonete vahelaetaladena vt joon. 7.1 (eespool). HQ-talade projekteerimisel tuleb silmas pidada, et nende alumisele vööle toetuvatele õõnespaneelidele mõjub toe piirkonnas täiendav horisontaalne lõikejõud, mis võib paneeli õõnte vahelised seinad läbi lõigata. Selle arvutamiseks on olemas vastavad arvutiprogrammid (näit. HQ- beam). Vastuabinõuna kasutatakse paneeli õõnte teatud sügavuseni täis valamist, või armeeritud tasnduskihti paneelide peal. HQ-talade puhul saab sageli määravaks läbipaine