Kuna torni püstitamisel ei olnud esmaseks eesmärgiks mitte niivõrd arhitektuurselt mõjuva ja lõpetatud kompositsiooni loomine kui kiriku kaitseülesannete kohandamine, jäi tookordne torn finantsilistel või muudel põhjustel esialgu veel üsna madalaks. Püha Matteuse kabeli (oli kahe võlvikuga) katusealust läbiva torni kagunurgal säilinud ja ehitusjärguna tõlgendavate jälgede järgi otsustades ulatus esmane torn umbes praeguse võlvipealse vahelaeni ehk nüüdse kesklöövi akendini. Sealt ülespoole algab muide ka torni kirde- ja kagunurga puhastest kantkividest ladu. Ületades küll pikihoone külgmüürid, jäi torn selle lääneviilust märksa madalamaks. Vahelaed olid kõik puidust ning torni ülemistele korrustele pääses vaid kõrgel asuva portaaliava kaudu, treppi tollal siis polnud. Niguliste algpikihoonet täiendanud tugev läänetorn on kõigiti kooskõlas kiriku üldise ehituskunstilise orientatsiooniga, sest nii Vestfaali
vähendamiseks on soovitav trepp kavandada keerusastmetega. · Olemasolevasse ühepereelamusse või aastaringse elamise tarbeks ümberehitatavasse suvilasse on tavaliselt kõige sobivam ühe pöördega ja keerusastmetega trepp, nn L-kujuline trepp, mis mahub vahelaetalade vahelt läbi, kui nende vahe on 90 cm. Seda tüüpi trepi puhul võib jätta 2-3 esimest astet enne käänakut vahelae alla, kuid tuleb jälgida, et astme pealt vahelaeni jääks vähemalt 200 cm. · Kõige vähem ruumi majas võtab muidugi keerdtrepp, kuid selle kasutamisel tuleb vähemalt üks läbilõigatud laetala vekseldada. Keerusastmetega trepi astme laius keskel peab olema võrdne astme laiusega sirgel osal, keerusastme kitsam ots peab olema vähemalt 10 cm lai. Normaalne ühepereelamu trepi laius oleks 90 cm, kuid väga kitsastes tingimustes võib teha ka kitsama trepi. Trepiastmete mõõdud määratakse valemiga
annaabi.ee 
