probleeme. Pidurdavateks teguriteks nimetatakse JIT puhul kõike, mis ei lisa väärtust laos seisvaid valmistooteid, informatsiooni halvast liikumisest tulenevad viivitused, järjekorras ootavad pooltooted ning defektsed tooted. JIT-mudeli puhul on tellimiskogused erisugused vastavalt vajadusele. Üldine põhimõte seisneb selles, et tooted jõuavad tarneahela erinevatesse osadesse siis, kui neid seal vajatakse, aga mitte varem ega hiljem. Just-in-time on sisuliselt tellimustootmine ehk vaheladudeta tootmisviis, millega kiirendatakse investeeringute tasuvust suurendatakse efektiivsust ja parandatakse kvaliteeti. Iga toode või detail valmib täpselt selleks hetkeks, mil teda vajatakse tootmise jätkamiseks. Tellimustootmine eeldab väga täpset tootmiskorraldust. Merida jalgrattatehases just-in-time mudelit rakendama hakates on väga oluline ehitada protsesside jada, mis vajadusel võimaldaks tegevuste viivitamatut peatamist selleks,
On aga võimalik, et: • kulud ei kasva täitmisaegade lühendamisel – vastupidi, need kahanevad • kulud ei kasva kvaliteeti investeerimisel – vastupidi, need kahanevad • kulud ei kasva, kui tootevalik suureneb ja täitmisajad lühenevad – vastupidi, need kahanevad. 36. Mis on paindlik tootmissüsteem ehk Toyota tootmissüsteem? Olles sunnitud hakkama saama piiratud ressurssidega, pidi Toyota turul püsimiseks tegema midagi teisiti. Nad leiutasid vaheladudeta süsteemi (just-in-time) põhimõtte, mis lubas vähendada töös olevaid laovarusid ning valmistada üksnes ettetellitud tooteid minimaalsete kadudega. Sündinud oli Toyota tootmissüsteem (Toyota Production System – TPS), mida täiendati aastate jooksul kvaliteedisüsteemi elementidega. Kõige tähtsam osa Toyota loost on see, et ressursside vähesus sundis ettevõtet arendama vootõhususele keskenduvat tootmissüsteemi. Ressursinappus sundis Toyotat keskenduma klientide vajadustele
annaabi.ee 
