paindlikkuse. Kuna ajapikku muutusid autod keerukamaks ning nende kokkumonteerimiseks vajalikke detaile hakati valmistama allhanke korras teistes tehastes, siis fordismi puhul mõne detaili otsalõppemise tõttu seisakute vältimiseks varuti neid lattu, mille tulemusena kujunes välja nn igaks-juhuks-tootmine. Toyotismi puhul rakendati õigeaegset tootmis- ja jaotussüsteemi ehk telliti allhankijalt täpne kogus vajaminevaid detaile, mis võimaldas loobuda ka vaheladudest. Sellega ka välditi seisakuid ja ületootmist. Veel 1970. aastatel oli fordismi puhul uue automudeli väljatöötamine kallis ja pikaajaline protsess, sageli kuni viis aastat. Toyotal kulus uue mudeli projekteerimiseks alla 12 kuu. Fordismi puhul enamik töötajaid ei vajanud eriharidust, kui toyotismi puhul tegeles ettevõte pidevalt töötajate koolitamisega ning kõigil oli võimalus osaleda tootmisprotsessi uuendamises. See tagas inimese kõrge motivatsiooni ja lojaalsuse ettevõttele.
pakkumiste võrdlemine firma vajadustega) 6. Tarnijate lõplik hindamine (hind, kvaliteet, usaldusväärsus) Hankelogistika meetmed osakulude vähendamiseks: · Kulude normimine · Praagi ja materjalikadude vältimine · Tootmisjäätmete vältimine · Pooltoodete parem kasutamine · Nõudluse planeerimise täiustamine · Vaheladudest loobumine ja varude vähendamine · Transpordivahendite maksimaalne lastitavus · Minimaalsete tariifidega vedamine(makstakse 2 otsa kinni nt) Hankelogistika eelistused · Tarnijate konkurentsivõime · Nende pakutavad hinnasoodustused pikaajalise lepingu puhul · Tarnete vastavus firma logistika strateegiale · Maksimaalne kulude vähendamine
annaabi.ee 
