analüüsis Cicero oma traktaatides ,,Riigist" ja ,,Kohustustest". Saadiku funktsioone peeti väga oluliseks ning saadikuteks valiti väärikaid inimesi. Kunagi ei läkitatud teise riiki saadikut üksinda. Tavaliselt oli delegatsioon kolmeliikmeline. Saadikupuutumatuse tagasid seadused ja tavad. Saadiku volitusi kinnitas kuldne sõrmus. Saadikud täitsid mitmeid funktsioone. Nad kuulutasid sõdu, sõlmisid rahulepinguid, korraldasid elutegevust alistatud provintsides, olid vahekohtunikeks poliitiliste ja usuliste konfliktide reguleerimisel. Senat võttis vastu riiki saabuvaid diplomaatilisi missioone. Erinevalt suhtuti sõbralike riikide ja vaenulike riikide saatkondadesse. Vaenulikke saatkondi Rooma ei lubatud. Nad majutati eeslinna mõnesse villasse. Lisaks välisriikide esindajatele võeti Senatis vastu ka oma provintside esindajaid. Originaalseid diplomaatilisi dokumente on vähe säilinud. Nad olid kirjutatud, kangale või puust, vasest ja pronksist tahvlitele
Oppenheimer leidis, et Ameerikas, kus karjakasvatust polnud täitsid nede(karjakasvatajate) rolli kütid. Riik kehtestati kuues etapis: 1 olid röövretked saagi ja oriade hankimiseks. 2 muudeti põlluharijad andamikohuslasteks. 3 hakatakse nõudma, et harijad tooks ise andami kohale. 4 Etapis muutuvad karjakasvatajad paikseteks ja asuvad põlluharijate lähedale või kolivad nendega kokku. Algeline riik. 5 Etapis põlluharijad aktsepteerivad karjakasvatajaid/kütte ja kasutavad neid vahekohtunikeks jne. 6 Etapis sulanduvad nomaadid ja karjakasvatajad üheks rahvaks. Raske pidada universaalseks seletuseks, kuid mõne riigi puhul toimib nt tatarlased, hunnid jne. Kuid ei saa käsitleda esmaste riikidena. Klassikalise evolutsionismi juurde veel üks tegelane - J. Freizer. Inglise etnoloog-mütoloog, keda peetakse ka moodsa antropoloogia isaks, Kreeka-Rooma asjatundja elas 1854-1941. Kirjutas uurimusi maagiast ja religioonist. Massiivne teos ,,Kuldne Oks" - Uurimus maagiast ja religioonist