sammude korral), lubatav töötemperatuur kuni +80 °C. Massiliselt kasutusel näiteks sisepõlemismootorite jaotusvõlli käivitamiseks; rihmad kas ühe- või kahepoolse hammastusega. 4. RIHMARATTAD Sõltumata rihma tüübist, koosnevad rihmarattad üldjuhul rihma (rihmu) kandvast pöiast, võllile kinnituvast rummust ja rummu ning pöida ühendavaist elementidest (kodarad või vahekilp). Valmistusmaterjalina kasutatakse erinevaid malme; terast; kergsulameid või plastikut. Lamerihmülekande üks ratastestv (enamasti suurem) võidaks rihma parema pealepüsivuse huvides teha kumer. Kumeruse suurus, samuti nagu ratta laius, määratakse lähtuvalt rihma laiusest. Kiilrihmade, samuti mitmikkiilrihmade rataste pöias olevate soonte mõõtmed on loomulikult seotud kasutatava profiiliga. 5. RIHMADE PINGUTAMINE
kiilrihmülekandest kompaktsem või siis suurema kandevõimega. Ümarrihma kasutatakse väikeste võimsuste ülekandmiseks, enamasti seadmetes ja aparaatides. Hammasrihm on rihmülekandeks loetav teatava tinglikkusega, sest ülekanne ei toimu mitte hõõrdejõududega vaid hambumisega. Niisugune rihm ei vaja suurt eelpinget, töötab libisemata ja müratult. kodarad pöid vahekilp rumm b) c) a) Sele 22.4. Rihmrattaste konstruktsioone. a – lamerihmale, b – kiilrihmale, c – hammasrihmale. 118 Rihmarattad, sõltumata rihma tüübist, koosnevad üldjuhul rihma (rihmu) kandvast pöiast,
annaabi.ee 
