USA on väga tuntu väga kvaliteetsete pähklite tootjamaana. Hiinas, Indias, Kesk-Aafrika riikides on pähklikasvatus tähtis põllumajanusharu ning elanikkonnale oluline sissetulekuallikas. Kvaliteet sõltub kasvatustingimustest, aastatest ja töötlemisest. Kvaliteedi hindamise kriteeriumiteks on suurus, kuju ja suuruse ühtlus. Koorest vabastamisel hinnatakse puhastatud pähklite juures kooretükkide ja vahekestade sisaldust, katkiste pähklite olemasolu ja mehaanilisi vigastusi pähklil. Pärast korjamist (kvaliteetsed tootjad seavad maapinna kohale spetsiaalsed võrgud, millele masinkorjamisel pähklid kukuvad – hallituse ja bakterite areng on viidud miinimumini) töötlemine: o Kuivatamine (kuivatites) o Puhastamine o Sorteerimine Sarapuupähkel e. metsapähkel Kasvab ka Eestis
endoteetsiumi, vahe- ja tapetkihi. 2. Mikrosporogenees. Arhespoor jaguneb, moodustades suure hulga tolmuterade emarakke (mikrosporotsüüte). Iga tolmutera emarakk jaguneb meiootiliselt, andes neli haploidset mikrospoori, mis moodustavad ühe tetraadi. Mikrospoorid võivad tekkida kas suktsessiivselt (igale tuuma jagunemisele järgneb kohe vahekestade moodustumine ja uute rakkude teke) või simulatiivselt (rakukestad moodustuvad korraga pärast tuumade jagunemise lõppemist). Esimene moodus on enam levinud üheidulehelistel, teine aga kaheidulehelistel taimedel. Järgnevalt tetraad harilikult laguneb, kuid näiteks kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonnas jäävad mikrospoorid kokku. Mikrospoorid kattuvad kestadega ning siitpeale nimetatakse neid juba tolmuteradeks. 3. Mikrogametogenees