(püstsilindriline) projektsioon. Meridiaanid on paralleelsed sirged, mille omavahelised kaugused on proportsionaalsed nende geograafiliste pikkuste vahedega. Kuna tegelikult meridiaanid koonduvad, siis projektsiooni meridiaanide vaheline kaugus kaardil, suundudes poolusele, kasvab, võrreldes tõelisega. Et säilitada projektsiooni konformsust, tuleb seetõttu ka meridiaanid „välja venitada“, s.t. võrdsete geografiliste laiuste vahedega paralleelide vahekauguseid kaardil põhja suunas pidevalt suurendada. (lk.90) 19. Kirjelda meridionaalosa mõistet Mercatori projektsiooni abtsiss (x) väljendatakse üldjuhul nn meridionaalosades (vt jaotis 7.4.1) ja tähistatakse D. Meridionaalosa on ekvatoriaalminutites (ekvaatori minutilise kaare pikkus) väljendatud kaugus piki meridiaani ekvaatorist kuni teatud paralleelini. Meridionaalosa pikkust D käsitleti jaotises 7.2, kuid sellele võib anda ka järgmise kuju: valem 7.17 lk.96, kus ρ’ – radiaani
Eksperimentaalselt määratakse kristallivõre tüüp enamasti röntgenstruktuuranalüüsi teel. Röntgenikiired on parasjagu selliste lainepikkustega, et aatomite (ioonide) vahelt läbi minnes nad painduvad mõnevõrra (difraktsiooninähtus). Korrapärase struktuuriga aine läbimisel kordub paindumine väga palju kordi ning ainet läbinud röntgenikiired moodustavad fotoplaadil iseloomuliku interferentsimustri, mille analüüsil saab kindlaks teha kristallivõre tüüpe, ioonide vahekauguseid ja muid kristalli omadusi. Elektrokee mia alused Redoksreaktsioonides toimub elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks. Aine ise seejuures oksüdeerub, tema koostises olevate aatomite (ioonide) oksüdatsiooniaste kasvab.
annaabi.ee 
