Demokratiseerimine toimus kiirelt ja valutult. Oleme Euroopa Liidu ja Euroopa kui maailmajao täieõiguslikud liikmed. Meil on õigus kaasa rääkida tähtsate otsuste langetamisel, mis ei olnud sugugi nii võimalik eelmise vabariigi ajal. Ka ei ole nüüdisaja Eestis esinenud autoritaarse korra kehtestamist, mida on sageli eelmise puhul pahaks pandud, või kommunistliku riigipöörde katset, mis oleks toona võinud isegi õnnestuda. Ainukeseks suuremaks vahejuhtumiks lähiajaloos võib nimetada 2007. aasta pronksiöid, mis sisendasid paljudele eestlastele rahutust, ent siiski kindlalt maha suruti. Peale Esimest maailmasõda oli õhkkond ärev ning riikidevahelised tülid ei olnud saanud püsivat lahendust. Praegu aga suurriikide vahel meid ohustavaid lahkhelisid ei ole ja Eestit puudutavat sõda lähitulevikus ei ole vaja karta, suuresti tänu aina tihenevatele kaubandussidemetele ja globaliseerumisele.
täiskasvanust tugiisikuga, keda on võimalik kriisiolukorras igalt poolt koolis võimalikult kiiresti sisenenud. Esimeses kooliastmes on mulle abiks küsimus: „Mida me peame tegema, kui oma kohale kutsuda (lk 152). klassi siseneme?“ ning seejärel täita vajadusel need lüngad, mis neil on ununenud (mütside, Loomulikult ei suuda me ette kavandada käitumist igaks vahejuhtumiks. Need põhiprintsiibid veepudelite, kottide kohta... jne). loovad raamistuse sellele, kuidas me end nii õpetamisel kui juhtimisel väljendame ja kuidas Selline koridoris ettevalmistamine ei võta kaua aega, kuid see on sissejuhatuseks õpetaja/õpilase me suhtleme (lk 83-84). ootustele eesmärgipäraseks käitumiseks teisel pool klassiruumi ust. Aja jooksul peaks klassiväline
annaabi.ee 
