jaoks rakendatavad. Seda on võimalik teha tagasiside abil osalejatelt ja/või peale koolitust nende toimetulekut jälgides. Kvalitatiivsed hinnangud on reeglina vähem objektiivsed, samas töömahukamad ja seega ka kallimad. Kasutatavad meetodid sisaldavad peale aruandluse analüüsi intervjuusid ja uuringuid. Vahe- ja järelhindamine Teiseks mõjutab hindamise metoodikat hinnangu andmise ajastus. Vahehindamist on praktiline kasutada pikemate projektide või programmide puhul. Vahehindamise mõte on kontrollida, kas projekt kulgeb õiges suunas ja kas eeldused kehtivad. Selline hinnang peab olema: kiiresti teostatud, et hindamisprotsess projektile olulisi viivitusi ei põhjustaks; täpselt probleemi määratlev, et saaks kiiresti astuda parandavaid samme. Sellise hinnangu puhul on vajalik projekti meeskonna aktiivne osalus ning seda ei pruugi teha väljastpoolt tulev hindaja.
planeerimine, sh osutajatega kooskõlastamine, fikseerimine rehabilitatsiooni tegevuskavas, · KOORDINEERIMINE: rehabilitatsiooniplaanis ja tegevuskavas toodud meetmete koordineerimine, juhtumikorraldus ja võrgustikutöö. · SEKKUMISTE LÄBIVIIMINE, vajalike teenuste ja tegevuste osutamine; · VAHE- JA TULEMUSTE HINDAMINE rehabilitatsiooniprotsessi jooksul ja lõppemisel vahehindamise ja tulemuste hindamise läbiviimine. NB!!! ISIKU KAASAMINE KOGU PROTSESSIS (sh informeerimine ja jõustamine). PITRA II lõppraport 2008 - 14 · Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine: ENNE HINDAMIST, võtmetähtsusega: · Kliendi (ja pere) kohta olemasoleva infoga tutvumine (sh eelneva rehabilitatsiooniplaaniga vm olemasolevate hindamiste või dokumentidega tutvumine); 33
annaabi.ee 
