17. Rakuorganellide nimetused lihaskudede puhul Sarkolemm rakumembraan Sarkoplasma tsütoplasma Sarkoplasma retiikulum tsütoplasmavõrgustik Sarkosoom mitokonder 18. Lihaskudede tüübid, nende ehitus, esinemine organismis Skeletilihaskude (vöötlihaskude) - tahtelised liigutused. Koosneb ülipikkadest hulgituumsetest rakkudest, mida nim. kiududeks Südamelihaskude - ainult südames, vöödiline, tahtele allumatu. Vahediskid. Silelihaskude - tahtele allumatu, emakas, veresooned, seedeelundkond, kusepõis Tunnus Skeletilihaskude Südamelihaskude Silelihaskude 1. Tahtele alluvus Allub Allumatu Allumatu 2. Tuuma Raku ääres Tsentraalselt Tsentraalselt paiknemine 3. Raku pikkus Väga pikad Keskmised Keskmised 4
Südamelihaskoe rakud ei ole jagunemisvõimelised. Vigastused parandatakse fibroplastide poolt tekitatud sidekoega Silelihaskoe rakud on jagunemisvõimelised. Silelihasrakke võib tekkida ka peritsüütidest (veresoonte seintes) 22. Kõik lihaskoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Skeletilihaskude keeles (skeletilihaskiud pikilõikes ja ristilõikes, endomüüsium ja perimüüsium, vöödilisus) Südamelihaskude (vöödilisus, vahediskid, kapillaarid) Silelihaskude (pikilõige, ristilõige, sidekude) 23. Närvikoe üldiseloomustus, perifeerse ja kesknärvisüsteemi mõiste Närvikude moodustab närvisüsteemi, mille ülesandeks: o Vastu võtta ärritusi nii sise- kui välikeskkonnast o Juhtida ja analüüsida erutust o Anda ärritusele koordineeritud vastus Närvisüsteemi jagatakse: o ANATOOMILISELT Kesknärvisüsteemiks- pea- ja seljaaju
-omavahel seotud seostuskompleksiga, mida nim.seostus- ehk vahediskideks. -aukliidused e. Pilukontaktid e neksus Südamelihasrakkude ultrastruktuur 1)punased kiud,müoglobiini rikkad. 2)näha on A- ja I-vööte 3)mitokondreid ja glükogeeni on rohkem kui skeletilihasrakkudel. 4)Rakus esineb golgi aparaati 5)lipofustsiini pigmentide arv kasvab vananedes. 6)sarkoplasmaatiline retiikulum on vähem arenenud kui skeletilihaskoel 7)esinevad vahediskid: Trepiastme sarnased z-membraani kohal 8)ei ole müosatelliitrakke Sinoatriaalja atriventrikulaarsõlm Sarnase ehitusega käävja kujuga modifitseerunud kardiomüotsüütide kogum. Kardiomüotsüüdid on väiksemad kui südame lihasrakud ja nendes on vähem müofibrille. Nimetatakse ka nodaalseteks müotsüütideks. Määravad ära südame kokkutõmbumise tempo. Südame erutusjutesüsteem -Atriventrikulaarkimbu rakud on sarnase kujuga nagu sõlmedes.
annaabi.ee 
