saanud. (Krips 2010: 165) Tema kõne elavus on saadud rahvaühise keele kasutamise kaudu. Kreeka sõnade ta kasutas harva. Mõnikord koosneb tema kõne lühikestest lihtsatest lausetest, mõnikord asendatakse need hüüumärkidega ja retooriliste küsimustega. Cicero tihti järgis Demosthenesit. Parim kõnemees on Cicero arvates see, kes rääkides kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Harimiseks vajatakse vahedaid, rõõmustamiseks vaimukaid ja meeleliigutuseks kaalukaid väljendeid. Ent sõnadel on teatud kindel järjekord, mis taotleb kahte eesmärki: rütmi ja viimistletust; samuti on esitusel oma ülesehitus ja vastavalt käsitletavale teemale kohane järjekord. Kõigele sellele on vundamendiks mälu, valgustuseks aga ettekanne. (Prits 2002: 10) 7. Quintilianus Mark Fabius Quintilian (35-96 eKr). Ta imetles Ciceroni autoriteeti, kuid tema
folkloor "nähtavaks"? Mille poolest erineb "nähtamatu" folkloor "nähtavast" folkloorist? Nähtamatu folkloor on tavaelu loomulik osa, mida pole võimalik põhjalikult/täielikult jäädvustada, sest iga esitus/situatsioon on orgaaniline ja ainukordne ning sünnib ainult ühes teatud ajahetkes. Nähtav folkloor on arhiveeritud ja kõigile kättesaadav, aga vaieldavalt vähem autentne, sest folkloori jäädvustamise käigus ei ole võimalik edasi anda inimeste vahedaid emotsioone sellel hetkel, kui mingit folkloori pala esitatakse. Folkloristid teevad nähtamatust nähtava, kui jälgivad mingisugust folkloori vahetult ning osalevad ka ise selles, seejuures kogu protsessi pidevalt üles kirjutades või muud viisi jäädvustades (intervjuud, helisalvestused välitööd jne). Hiljem arhiveeritakse kogu info ja sellest saabki nähtav folkloor. 8. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja esita iga etapi