mõjutas kindlasti keelejooni sarnastumise suunas. Sakala maakonna keele oli Mulgi murre. Sakala alla kuulusid hilisema läänemurde alad kuni mere ja Pärnu ümbruseni. Ugandi maakond hõlmas hilisemaid tartumurdelisi alasid, siia kuulusid ka Lääne-Võru alad. Omaette ala moodustasid saared. Kõige vanem on asustus Saaremaal ja Muhus, teised saared asustati alles keskajal, nt Kihnu. Hiiumaale on enamik asukaid tulnud Saaremaalt ja Muhust. Saaremaa saarte murde on tuumalaks, Muhu iidseks vahealaks Saaremaa ja mandri vahel. Hiiumaa ja väikesaarte keel on lähtunud enim Saaremaalt. Läänemurde ala keskused jäid ühe maakonna, Läänemaa piiridesse. Läänepoolne Rävala, Harjumaa ning sellest lõunas paiknenud Alempois olid läänemurdele sarnase keelega. Kesk-Eesti väikemaakonnad Nurmekund ja Mõhu võisid olla juba muinasaja lõpul siirdemurdelised alad suuremate murdealade vahel. Idamurde ala kattub suuresti Vaiga maakonnaga.
aastal. Setumaa ajalugu ning üldist arengut on mõjutanud ligikaudu 1000 aastat tagasi alanud idast ning läänest lähtuvate erinevate kultuuriliste, usuliste, sõjaliste, poliitiliste, majanduslike mõjude ja huvide kohtumine ning võitlus. Selle tulemusena on praeguseks setude põline eluala jagatud de facto Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel. Setumaa ajalugu erineb ülejäänud Eesti ajaloost. Esialgu hõredalt asustatud piirkond, mis jäi Pihkva järvest lõuna poole, kujunes vahealaks lääne- (Otepää, Tartu) ja idapoolsete (Irboska, Pihkva) poliitiliste keskuste ning nende mõjusfääride vahel. Keskajal sai Setumaa läänepiirist eraldusjoon katoliikliku ja õigeuskliku kirikuorganisatsiooni vahel. See pani aluse omapärasele setu kultuurile, kus on esindatud ühest küljest õigeusk ja teisalt on säilinud tänu perifeersele asendile väga arhailised jooned, mille püsimisele aitas omakorda kaasa setude keeleline isoleeritus vene kiriku- ja kirjakultuurist. Alates
annaabi.ee 
