4)th. Töötamisele järgneb töövaheag, mille vältetl masin jõuab jahtuda väliskeskkonnatemperatuurini. Lühiajalise reziimi nimivõimsus antakse standardiseeritud töötamiskestuste jaoks, milleks on 10, 30, 60 ja 90 min. 23. Vaheajaline reziim S3 Vaheajaline reziim koosneb perioodiliselt vahelduvatest nimikoormusvahemikest ja pausidest, kusjuures tsükli vältus ei ületa 10 minutit. Järelikult ei jõua masin tsükli ühegi osa vältel saavutada püsitemperatuuri. Vaheajalist reziimi iseloomustatakse suhtelise lülituskestusega =N/(N+R) kus N on koormuste kestus ja R pausi kestus. Standardseteks suhtelise lülituskestuse väärtusteks on 15, 25, 40 ja 60%. Kui ei ole teada N+R, loetakse ta võrdseks 10 minutiga (6 tsüklit tunnis). 24. Keskmiste kadude meetod mootori võimsuse valikul Masinas saavutatav püsitemperatuur on määratud jahutustingimustega ning kaovõimsusega
mootorit (S1) vaheajalisel tööl. Siis on omakorda kaks võimsuse ümberarvutamise meetodit. 1) Kasutame valemit PS 1 = Pv = 1,425 0,33 = 0,819 kW. Valime kestva töö mootori. Seega soojuslikult rahuldab kestva töö mootor võimsusega vähemalt 819 W. Valime mootori tingimuse Pn PS1 järgi. Mootor MT80C, Pn = 1,1 kW, nn = 1380 s-1, n = 0,73, cos n = 0,80, In = 2,7 A, Mn = 7,5 Nm, µk = 2,0, µv = 2,2, m = 11 kg. 2) Vaatleme vaheajalist koormust kui muutliku koormusega kestevtalitlust S1, siis Pv2 t t 1,425 2 2813 Pekv = = = 0,819 kW. tt + t0 2813 + 5709 Saime täpselt sama tulemuse, kui eelmise valemiga. See on ka loomulik, sest viimases valemis on sisuliselt ruutjuure all P2. Mootor on seega sama, kui eelmise meetodiga leitud. Mootor sobib soojuslikult, kuid seda
Mida väiksem on suhtleine töötamiskestus, seda seotud süsteemi potensiaalse energia muutumisega. Ühel juhul sellised jõud ja momendid takistavad suurema võimsusega võib mootorit koormata. Reaalse mootori koormusgraafik võib olla regulaarne või liikumist, teisel juhul soodustavad. Näiteks tõstesedamses koormusest tekkiv moment on aktiivne, raaglite mitteregulaarne. Vaheajalist talitlust võib vaadelda kui ajaliselt piiratud muutuva koormusega kestevtalitlust. hõõrdumisest tekkiv moment aga reaktiivne. Dünaamilise momendi märk sõltub mootori ja töömasina 38. Elektriajamite juhtimine ja juhtimisskeemide liigid. ajamite juhtimine võib toimuda käsitsi või momendi väärtusest. automaatselt. Erinevuse määrab ära operaatori osa juhtimises
annaabi.ee 
