Lubatud lülitussagedus on 1 1 Z = = = 0,024857 s-1. ts 40,23 Lülituste arv tunnis Z = 0,024857 3600 = 89,5 h-1 Seega ülesandes kirjeldatud koormuse juures võib mootorit maksimaalselt tunnis sisse ja välja lülitada 89,5 korda. Ülesanne 6.16 Leida telferi mootori lubatud lülitussagedus. Telfer töötab vaheajalises talitluses = 0,21. Tõstetrumli takistusmoment Mt = 12,3 Nm. Süsteemi summaarne inertsimoment on J = 0,065 kgm2. Käivitusaeg tk = 0,23 s, k = 0,75. Mootori andmed: Pn = 2,2 kW; = 0,25, Un = 380 V, In = 6,4 A, nn = 14,72 s -1, n = 0,685, r1 = 3,67 , µv = 2,6, Ik/In =3,3. Mootori nimikaod 1 Pn = 2200 -1 = 1012 W. 0,685 Nimimoment ja -libistus Pn 2200
Suletud struktuuri töötamisel. Vaheajalise talitluse eriliikideks on sagedaste käivitistega ning elektriliste pidurdustega talitlus S5. skeemiga võivad olla: 1. stabiliseerimisajamid, 2. järgivajamid, 3. programmjuhtimisega ajamid. Nendes talitlustes on mootorid soojuslikult koormatud enam kui vaheajalises talitluses. Standardseks tsükli Signalistatsiooniseadmeid kasutatakse informatsiooni saamiseks ajami olukorra, toodangu hulga ja kvaliteedi kestuseks on samuti võetud 10 minutit. Lülituste arv tunnis on 30, 60, 120 ja 240 ninh töötamiskestus E=15,
Vaheajalisel talitlusel S3 vahelduvad lühiajalised tööperioodid vaheaegadega, kusjuures normaalseks tsükli pikkuseks võetakse 10 minutit. Tööperioodi ja pausi kestused on nii lühikesed, et mootor ei soojene töötamisel püsivtemperatuurini ja ei jahtu vaheaegadel keskkonna temperatuurini. sagedaste käivitustega vaheajaline salitlus S4 sagedaste käivitustega ning elektriliste pidurdustega talitlus S5. Nendes talitlustes on mootorid soojuslikult koormatud enam kui vaheajalises talitluses. Standardseks tsükli kestuseks on samuti võetud kümme minutit. Lülituste arv tunnis on 30, 60, 120 ja 240 ning töötamiskestus =15, 25, 40, 60%. Koormusmuutlikul talitlusel S6 vahelduvad tööperioodid tühijooksuga, elektrilises pidurduses reverseerimisega või töötamisega mitmel kiirusel, kusjuures nii tööperioodid kui ka pausid on nii lühiajalised, et mootor ei saavuta püsitemperatuuri. suunamuutlik S7, kiirusmuutlik S8 ja koormus- ning kiirusmuutlik talitlus S9
Ajamite talitlusviisid määrab standard EN 60034. Peamisteks talitlusviisideks on kestevtalitlus, lühiajaline talitlus ja vaheajaline talitlus. Viimast talitlust iseloomustatakse suhtelise lülituskestusega st koormuse kestuse tk ja tsükli vältuse T suhtega: tk q= . T Vaheajalises talitluses töötavatel ajamitel on maksimaalseks tsükli vältuseks 10 minutit. Sageli antakse suhteline lülituskestus protsentides. Mootori võimsus valitakse sageli kestevtalitluse jaoks, kuid märkimisväärne arv elektriajameid töötab ka teistes talitlustes. Järelikult võib mootori võimsus erinevate talitlusviiside korral olla erinev ning siis on talitlusviisi määramine vajalikuks eeltingimuseks ajami väljatöötamisel. Kuna
annaabi.ee 
