värssnäidendid "Brand" 1866 ja "Peer Gynt" 1867. nende sisu aitab mõista kogu ibseni järgnevat loomingut. viimane nendest on ibseni viimane suur värssdraama. kirjanik pööras oma loomingus uue lehekülje ja võttis proosavormis kirjutatud näidendites vaatluse lla oma kaasaja inimese ning ühiskondikud suhted. esimene teos uue perioodi künnisel oli "noorte liit" 1869, komöödia tolleagsetest poliitukutest ja ettevõtjaqtest. sellele järgnesid lühikeste vaheagadega neli psühholoogilis-sotsiaalse suunitlusega teost, mis moodustasid selgepiirilise etapi ibseni loominus: "ühiskonna toed"1877, "nukumaja" 1879, "kummitused" 1881 ja "rahva vanlane" 1882. ibsen oli XIX sajandi esimesi kirjan ikke, kes nii jõuliselt ja julgelt näitas naise õiglusetut seisundit tollases ühiskonnas. tänapäeva skandinaavia ühiskondades mõjukas feministlik liikumine hindab ibsenit kui oma varajast mõttekaaslast. alahoidlikke ringkindi, nagu ka nendega
507 sõlmisid kartaagolased lepingu Roomaga, mille kohaselt lubas roomlastel kaubelda Sardiinias ja Liibüas. Kartaagol olid järgnevatel sajanditel küllalt head suhted Roomaga. 480 tungisid Kartaago väed kreeklaste aladele Sitsiilias, sekkudes kreeka türannide tülidesse, kuid said Himera lahingus Sürakuusa Gelonilt ja Akragase Hieronilt hävitavalt lüüa. 409 algasid kartaagolaste rünnakud Sitsiilia kreeklaste aladele uuesti ja kestsid, lühikeste vaheagadega, kuni Rooma esiletõusuni 3. sajandil. Kartaago peamiseks vaenlaseks sai Sitsiilia tugevaim riik Sürakuusa. Hiljemalt 4. sajandiks oli Kartaago võimu all suur osa Hispaania vahemererannikust. 264 241 esimene Puunia sõda Rooma vastu lõppes lüüasaamisega merel ja Sitsiilia valduste loovutamisega Roomale. 238 kaotati Roomale Sardiinia ja Korsika. 218 201 teise Puunia sõja käigus tungis Hannibal Hispaaniast Itaaliasse, hävitas
annaabi.ee 
