puuoksi, aedvilju jne. Soengu kõrgus segas tõllaga sõitmist ning peagi tekkisid ka täid liikvele. Kõik need olid põhjuseks miks see seongumood peagi moest kadus. Mehed loobusid parukatest ja naised võtsid omaks lihtsamad soengud. 20sajand Meestemood muutus praktilisemaks. Hakati keskel-seitlit küljele kammima. Küljelt ja kaelalt lõigati juuksed lühemaks ja õhemaks. Tukk harjati taha. 1910 kandsid mehed palju lõuahabet ja vuntse, mida hoolega piirati ja vahatati. 1920 oli meessugu raseeritud lõuagaja kandsid väikesi peenikesi vuntse, moes oli poisipea lõikus. 1930 meestemood oli väga sile ja õlitatud, laubalt taha kammitud. Pisut hiljem hakati esmakordselt meestel lõikama järgulist pead. 1960 muutus tukk hoogsalt kõrgemaks ja etteulatuvaks, küljed kammiti peadligi taha ja üles. Meestel olid moes ka fööniseongud ja põskhabemed. 1970 tippsoeng- ,,Prantsue poisipea" (tugevalt järkus ja fileeritud, kukla ja külje juuksed jäeti pikemaks)
jäävat pinda jagavate pilastrite vahed olid kaunistatud maalingute või gobeläänidega. Puitlagi oli kaetud Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 18 rosettidega kaunistatud kassettide või nikerdatud/maalitud taladega. Võlvlagede hulgas andsid tooni peegelvõlvid, mida kaunistati ornamentaalsete või süžeeliste freskodega. Interjööride seinu tahveldati ka puidust paneelidega, mille tekstuuri esiletoomiseks neid vahatati. Interjöörid olid mitmekesised ja tänu erinevate materjalide ning eriti tekstiilide (gobeläänid, eesriided, baldahhiinid) kasutamisele värvirohke. 16.sajandil hakati vähemtähtsate ruumide kujundamisel (seintel., Lagedel) kasutama kattematerjalina ka pakutrükis paberipoognaid, mis sisuliselt tähendas tapeedi kasutuselevõtmist. Mustrid olid mustvalged, ornamentidest eelistati maske, vaase, vappe. Värvid
annaabi.ee 
