Vahatahvlid. Vahatahvleid kasutati Euroopas. Vahatahvli keskosas oli süvendpind. Tahvli keskosa täideti vahaga.Vahatahvlile kirjutati stiilusega, Kirjapulga üks ots oli terava otsaga. Teine ots oli lame. Teade kriibiti vahasse terava otsaga. Teate saaja luges selle läbi ja kustutas. Vastuse kirjutas ta samale tahvlile. Mitu vahatahvlit moodustasid raamatu. Vahatahvkeud jasytatu arvepidamiseks. Samuti kasutati neid ka kirjavahetuseks. Nad olid kirjutusmaterjaliks mitu sajandit. Sulg Teravaotsalisest metallist või elevandiluust valmistatud stiilus ei olnud papüürusele ja pärgamendile kirjutamiseks kohane. Sobivam oli kõrkjast või pilliroost valmistatud sulg. Pliiatsipikkuse roo ots lõigati katki poolpõigiti, laia linnunoka taliselt. Seejärel lõigati putke ots kaheks, et lasta tindil valguda kirutamismaterjalile ühtlaselt. pilliroosule asendatud metslinnusuled. Kuid linnusuled riknesid kiiresti j...
Küsimused Õige vastus on tähistatud rohelisega. 1. Mis oli vahatahvlite miinuseks kasutamisel arvepidamisel? · Kerge võltsida · Raske peale kirjutada · Ei saanud taaskasutada · Raske käsitlusviis 2. Kuna kujunes välja tänapäevane raha laekumise ja väljamineku arvestus? · Antiikajal · Keskajal · Uusajal · Kiviajal 3. Kuna leiutasid Sumerid esimese numbrisüsteemi? · 1000a e.m.a · 2000 a e.m.a · 3000 a e.m.a · 4000a e.m.a 4. Mille võtsid kreeklased kasutusele umbes 600 a .e.m.a ? · Paberraha · Mündid · Raamatupidamise mõiste · Kahekorda kirjendamise mõiste 5. Mis riigist on pärit tihti arvepidamise isaks loetud Luca Pacioli? · Prantsusmaalt · Kreekast ...
Sel teel saadi õhuke ja sile materjal. Lõpuks lõigati nahk joonlaua abil sobiva suurusega tükkideks. Mida õhem oli pärgament, seda kallimaks teda hinnati. Õhe korraliku raamatu valmistamiseks kulus umbes 60 talle nahk. · 930 a vana William Vallutaja maakataster, Inglismaa vanim säilinud pärgamentköide. Euroopas kasutati ka puu- ja vahatahvleid, mis oli tunduvalt odavam vahend kui pärgament. Vahatahvlid seoti tahvli nurkadesse või servadesse puuritud aukudest läbi aetud paelaga ühelt servalt kokku. Vastavalt tahvlite arvule saadi diptühhon, triptühhon või polüptühhon, mis sarnanes raamatuga. Vana-Hiinas raiuti kirjamärgid 14. sajandist eKr kuni 1. sajandini peitli abil pronksesemetele. Pikemate tekstide kirjutamiseks kasutati Hiinas bambustahvleid. · Paber leiutati hiinlaste poolt umbes 2000 a tagasi (teatud andmetel leiutati paber 105. a pKr)
Uuele tasemele arenes raamatupidamine siis, kui võeti kasutusele mündid. Alates sellest ajast on võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguselsiselt, vaid ka väärtuseliselt. 5. Kaubandustehingute arvu kasvades seni süsteemitu arvepidamine hakkas võtma järjest rohkem süsteemse arvepidamise kuju. Esimese ,,kronoloogilised registrid" on avastatud Vana-Egiptuses papüürusel, Vana-Kreekas olid registriteks nahk, lõuend, vahatahvlid, vaskplaadid. 6. Arvepidamine erinevates regioonides oli erineval tasemel ja olenes hetke majanduslikust olukorras ja kaubanduse intensiivsusest. Näiteks babülloonlaste arvepidamine oli tunduvalt kaugemale arenenud, kui naaberregioonidel. Babülooniast on leitud vanim raamatupidamisregulatsioon (XVIII sajandil e.m.a kuningas Hammurapi poolt kehtestatud seadustekogu ehk koodeks), mis seadis tingimuseks arvestuse pidamise valitsejatele ja kaupmeestele
informatsiooni säilimisele. Vanimad raamatud olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekstid. Vanimaid kiilkirjaga savitahvleid on säilinud Sumeri riigi ajast. Vana- Kreekas ja Vana-Roomas kasutati ka metall- ja puutahvleid. Vana-Hiinas raiuti kirjamärgid 14. sajandist eKr kuni 1. sajandini peitli abil pronksesemetele. Pikemate tekstide kirjutamiseks kasutati Hiinas bambustahvleid. Euroopas kasutati puu- ja vahatahvleid. Vahatahvlid seoti tahvli nurkadesse või servadesse puuritud aukudest läbi aetud paelaga ühelt servalt kokku. Kirjanduslikku teksti tahvlitele talletada oli tülikas, selleks oli vastuvõetavam papüürus. Papüürust õpiti valmistama esmakordselt 4000. aasta paiku eKr Egiptuses. Papüüruskäsikirju kirjutati veergude kaupa ja käsikirju hoiti varre ümber rulli keeratuna puit- või nahkkestas. Hilisantiigis ja varakeskajal kasutati kirjutustahvleid. Seejärel hakati kirjutama pärgamendile,