Värvikihtide jaotus töödeldaval pinnal VAHAD Puidu vahatamisel on väga pikaajalised traditsioonid. Ka antiikesemete restaureerijad kasutavad seda meetodit väga tihti. See ei tähenda, et tänapäeval ei osataks vaha suurepäraseid omadusi hinnata. Vahatamine on levinud eelkõige avatud pooridega puiduliikide viimistlemisel ning laki ja šellaki katmisel. Valmisvahad võib jagada omaduste ja kasutamise alusel järgmistesse rühmadesse: Vahapasta: Kõige levinum vaha on paks, mida müüakse plekkpurgis. Vahapasta kantakse pinnale kangaspadja või peene terasvillaga. Kasutatakse peamiselt teiste viimistlusmaterjalide katmiseks. Vedel vaha: Suure pinna vahatamisel , nt uksepaneeli, on selleks tavaliselt kreemja konsistentsiga vaha. Kanna peale pintsliga. Põrandavaha: Vedel põrandavaha loob pinnale kulumiskindla kihi. Valmistatakse tavaliselt läbipaistvana.
restaureerijad vahatamise meetodit. Vahatamine on levinud eelkõige avatud pooridega puiduliikide viimistlemisel ning laki ja šellakiga katmisel. Vaha võib ise kokku segada kuid saadaval on ka palju valmisvahasid (valdavalt pehmest mesilas- või karnauubavahast). Segu vedelamaks muutmiseks lisatakse tärpentiini või lakibensiini. Valmisvahad võib jagada omaduste ja kasutamise alusel järgmistesse rühmadesse: Kõige levinum on vahapasta (plekkpurgis), mis kantakse pinnale kangaspadja või peene teras-villaga ning seda kasutatakse peamiselt teiste viimistlusmaterjalide kaitsmiseks. Suurema pinna katmiseks on hea kasutada kreemja konsistentsiga vedelat vaha, mida on hea pintsli v pehme riidelapiga peale kanda. Vedel põrandavaha (tavaliselt läbipaistev) loob pinnale kulumiskindla kihi. Treidetailide vahatamise pulgad koosnevad peamiselt karnauubavahast, mis on piisavalt
annaabi.ee 
