egiptlased aga sajandite jooksul. Egiptlased kasutasid mumifitseerimise juures ka taimprodukte, seda tegid nad nende endi religioossetel kaalutlustel. Palsameerijad mähkisid lõuendsidemete vahele kadakamarju, leitud on uusimal ajal kuningmuumiate juurest pipart. Nad kasutasid ka sibultaimi ja natrsisse. Muumiad varustati ka vajaliku maagilise kaitsega. Tähtsaim oli südameskarabeus. Lisati jumalate savikujukesi ning vahakujusid, amulettplaate ja muud. Tänu lilleehetele, mis oli surnute viimane tervitus, on võimalik botaaniliselt määrata, mis taimed ja puud egiptuses kunagi kasvasid. Vaniku põhikoese moodustasid mõned datlipalmi leheribad, nende ümber volditi rohelised lehtpuulehed, millesse pandi pikemate vartega üksikuid õielehti või õisi. Peene palmileheribaga õmmeldi iga roheline leht üksikult kinni. Egiptlased olid värvi
nii täitsid naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Maarahvas ja katolik usk-eestlaste kujutelmi mõjutas tõsiasi, et muistses vabadusvõitluses oli nende jumalad jäänud ristiusu jumalatele alla. Arvatakse, et kõigepealt loobusidki eestlased oma kõrgjumalatest ja hakkasid selle asemel austama kristlaste Jumalat. Salaja austati edasi puid, allikaid ja muid loodusobjekte, lisaks neile ohvreid kirikutesse ja kabelitesse(vahakujusid ja raha). Reformatsioon- reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid jutlustajad juba 1523.aastal ja leidsid väga kiiresti poolehoidjaid. Pildirüüste-vallandus 1524. aastal ordumeistri ja piiskoppide vaenuliku suhtumise tõttu. Sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid. 1525. aastal pääses usupuhastuse mõõdukam suund linnades võidule.