majandusliku arenguga 19. Sajandil, pärast Napoleoni sõdade lõppu. 1830.aastatel kujunesid välja tööstusregioonid, kus mindi üle vabrikutootmisele. Kõige olulisem neist oli Reini- Vestfaali piirkonnas asuv Ruhri org, kus arenes eriti rasketööstus rauamaagi tootmine ja sulatamine, aga ka raudesemete, sealhulgas suurtükkide valmistamine.Algas raudteede rajamine, mis soodustas mettallurgia arengut ning pani aluse veduri- ja vaguniehitusele. Tööstusliku arengu käigus kujunes uus ettevõtjate klass kodanlus, keda huvitas maa ühendamine majanduslikel põhjustel. Preisi algatusel loodi 1834 aastal Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 tähtsamat Saksa riiki, välja arvatud Austria. Tööstuse arenedes ja haritlaskonna kasvades levis liberalism, mis oli opositsiooniks valitsevale reaktsioonile. Mõju avaldas ka 1830.aastate alguse revolutsiooniline liikumine
Torud liigitatakse õmbluseta torudeks ja keevistorudeks (õmblusega torudeks). Õmbluseta torusid toodetakse valtsitud ümarprofiilist siseõõnsuse moodustamisega torni abil. Keevistorusid tehakse metalliribakujulisest torutoorikust, mis erilistes valtspinkides järk- järgult toruks vormitakse ja seejärel piki õmblust kinni keevitatakse. Spetsiaalsete valtstoodete hulka kuuluvad perioodilised profililid masinaehitusele (näiteks väntvõlli toorik autoehitusele), tervikrattad vaguniehitusele, kuulid, rõngad, hammasrattad, sarrusmetall ehitustööstusele jms. Valtsimisel on lähtetoorikuks metallurgiatööstuse valuplokid. Valtsmetall saadakse mitut valtsimisläbimit kasutades, milliste kestel toimub pidev valtstoote lõppkujule lähenemine. Plekki valtsitakse siledate silindriliste valtsidega, kusjuures iga läbimiga lähendatatakse valtse teineteisele. Sordimetalli valtsitakse vagudega valtside vahel ja mingi valtstoote (kuuskant, rööbas, I-tala jms
erilistes valtspinkides järk-järgult toruks vormitakse Sepistamine e. vabasepistamine on surve- ja seejärel piki õmblust kinni keevitatakse. Spet- töötluse perioodiline protsess (sele 2.9a). Sepis- siaalsete valtstoodete hulka kuuluvad perioodilised tatakse tavaliselt kuumalt. Saadud pooltoodet või profililid masinaehitusele (näiteks väntvõlli toorik toodet nimetatakse sepiseks. Eristatakse käsitsi autoehitusele), tervikrattad vaguniehitusele, kuulid, sepistamist ja masinsepistamist. Viimane jaguneb rõngad, hammasrattad, sarrusmetall ehitustööstu- omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks sele jms. pressidel. Valtsimisel on lähtetoorikuks metallurgia- Sepistamine vasaratel on leidnud sepiste tööstuse valuplokid. Valtsmetall saadakse mitut tootmisel kõige laiemat kasutamist. Sepistusvasarad
annaabi.ee 
