liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala ~ 2 m 2 ja 10 ajukoor sisaldab ~10 närvirakku ning ligikaudu 10 korda rohkem neurogliiarakke moodustab suuraju kaalust umbes 1/3. Suuraju koor koosneb mitmest, enamasti 6 närvirakkude ja -kiudude kihist, mille ehitus piirkonniti varieerub. Vaod ja käärud võimaldavad suurajupoolkerade pinda suurendada ja seda verega paremini varustada. Kummagi poolkera suurimateks vagudeks on suuraju külg- e. lateraalvagu, tsentraalvagu, kiiru-kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad kummagi poolkera 4 sagaraks: otsmiku- ja kiiru-, kukla- ja oimusagar. Tsentraalvaost ettepoole jääb pretsentraalkäär ja tahapoole posttsentraalkäär. Ajukoore all asetseb närvikiududest koosnev valgeollus, mis moodustab ~ 60 % ajupoolkerade kaalust. Koostanud M. Kolga 11 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
käbinääre, kilpnääre, harknääre, munasarjad ja munandid) vallandavad oma hormoonid vereringesse, juhtides teiste organite talitlust kaudselt, vere- ja lümfiringe vahendusel. Endokriinsüsteemi juhib hüpofüüs. Erinevalt närvisüsteemist tuleb sisenõresüsteemi infokandjail ainetel läbida kehas suuri vahemaid. Samas võivad mõned ained olla üheaegselt nii hormoonideks kui ka virgatsaineiks (näiteks noradrenaliin). Otsaju koor Ajukoor (cortex) jaotub sagarateks, käärudeks ja vagudeks. Eristatakse järgmisi sagaraid: otsmiku- ehk frontaalsagar kiiru- ehk parietaalsagar oimu- ehk temporaalsagar kukla- ehk oktsipitaalsagar Ajukoor ei kujuta endast homogeenset massi, vaid selle eri piirkonnad juhivad ja realiseerivad erinevaid psüühilisi funktsioone. Neuropsühholoogia on valdkond, mis tegeleb psüühiliste funktsioonide lokalisatsiooni uurimisega ajukoores
annaabi.ee 
