lendab välja täiskasvanud sääriksääsk. Teine põlvkond sääriksääski ilmub välja äärmiselt rohkearvulisena hilissuvel. Mõni päev pärast paaritumist muneb emane munad ning tsükkel hakkab jälle otsast peale, sel korral kestab see aga palju kauem. Vaglad kooruvad sügisel ja kogu talve veedavad nad maa all aktiivselt toitu otsides. Talvituvad vaglad nukkuvad kevadel ning neist saabki paljunemishooaja esimene põlvkond. TOITUMINE Munast kooruval vaglal on palju suurem isu kui ta ise ongi. Ta toitub kõdunevast taimematerjalist, mõned söövad ka elavate taimede juuri. Osad liigid elavad veekogude põhjamudas, tihemini siiski maismaal, mullakihti uuristades. Kahjulike sääriksääskede hulka kuulub soosääriksääsk, kelle vastne armastab süüa kultuurtaimede, näiteks nisu ja rukki juuri, tekitades sellega suurt kahju põllupidajatele. Öösiti tulevad vaglad maapinnale ning järavad ka taimede võrseid.
Vageldusnõela otsas on väike nn. labidake, mis lükatakse vagla küüru poolt 12. STARDIPERE, AMMPERE, LESEPERE, vagla alla, ja vagel tõstetakse kupualgesse sama pidi nagu ta oli kannus. INKUBAATOR, PAARUMISPERE Vaglal on hingeavad ainult keha sellel poolel, mis on toitepiimast väljas. Vageldamisel kasutatakse peamiselt kaht meetodit: nn. märga vagel- • Stardipere on ainult noorte töömesilastega kunstlikult tehtud mesi- damist, kus kupu põhja on eelnevalt pandud ematoitepiima, ja nn. kuiva
annaabi.ee 
