Cherbourg'i kindlustusi ehitama. Cauchy võttis kaasa neli teost. Need olid Laplace'i ,,Taevamehaanika", Lagrange'i ,,Analüütiliste funktsioonide teooria", Thomas a Kempise ,,Kristuse jälgedes" ja üks eksemplar Vergiliuse teostest üsna kummaline komplekst auahne noore sõjaväeinseneri jaoks. Muretseva ema kõrvu jõudsid kuuldused, et tema armastatud poeg on halvale teele sattunud. Ta olevat muutumas uskmatuks või millekski veel hullemaks. Cauchy rahustas ema pikas kirjas, täis vagatsevaid mõtteavaldusi. Kirja lõpp näitas, et ,,püha" Cauchy oli täiesti võimeline üle olema oma pilkajatest, kes pisut tobedaks pidasid: ,,Seetõttu on naeruväärne oletada, et religioon võib kellelgi pea segi ajada, ja kui hullud hullumajja saadetakse, siis oleks seal küll rohkem filosoofe kui kristlasi." Kas see oli eksitus või arvas ta tõesti, et filosoofide seas pole usklike? Ja kaldudes teise äärmusesse jätkab ta: ,,Aga küllalt sellest, mulle on kasulikum töötada
9. Eesti proosakirjanduse tekkimine (F. W. v. Willmann, F. G. Arvelius jt). Eestikeelse jutukirjanduse alged avalduvad A. Thor Helle / E. Gutsleffi keeleõpiku (1732) dialoogides, vennastekoguduse liikumisega seotud pastorite ja jutlustajate loomingus. Varasem jutukirjandus enamuses tõlkemuganduslik. Saksamaalt pärit, hernhuutlike vaadetega Urvaste pastor Johann Christian Quandt koondas enda ümber vagatsevaid talupoegi, rajas kiriku lähedale palvemaja, mõistis hukka rahvakombeid, andis välja 1741. aastal esimese eestikeelse hernhuutliku lauluraamatu. Saksamaalt pärit vagadusjuttude tõlgetega alustas omamoodi eestikeelset jutukirjandust. Quandt andis välja 1737. aastal mõne vagadusjutu tõlke ja kirikulaulude raamatu. Quandti lugemistes on ilukirjanduslik element olemas, varaseimad tõlkejutud eesti keeles.