istuma, et me ei peaks nende inimeste vaateväljas olema. Siiski olid saalis ka mõned väiksed lapsed, kelle vanemad olid kaasa võtnud. Nemad said arvatavasti üsna vähe aru, et mis seal toimub. Kontserdi ajal itsitasid kolm väikest poissi millegi üle ja nende ema(arvatavasti ikka oli nende ema) sai päris kurjaks ja pahandas nendega. Ma ainult naersin seda nähes. Midagi asjalikku ja teemakohast ka. Kontserdi nimi oli "Voice Flute Cantores Vagantes 20". Niisiis mu valik osutus just selliseks, kuna see oli peaaegu ainus päev, mil mul oli aega sinna minna ja kuna retsensiooni esitamise tähtpäev oli juba üsna lähedal tuli mul seal kontsertil ära käia. Täiesti juhuslikult osutus see kontsert olema barokkmuusikast, mida me hetkel koolis muusikaajaloos õpime. Kontsertil mängiti 12 lugu. 11 neist olid inglise lood ja üks lugu sissejuhatuseks oli mingi muu maa oma. Täpselt ei mäleta mis riigiga oli tegu
killunemine ei oleks taganud kodifikatsiooni üldist kehtivust. 4.4. Extravagantes Edaspidi ilmuvad peamiselt eraviisiliste kogumikud, millest siinkohal võib nimetada paavst Johannes XXII (1316-1334) dekretaale sisaldavat Collectio Viginti Extravagantium (Extravagantes Johannis XXII) ja Extravagantes Communes. (Termin "extravagantes" tähendab dekretaale, mis hulguvad väljaspool põhitekste decretales extra decreta vagantes.) Viimased kaks kogumikku on teinekord lülitatud samuti Corpus Iuris Canonici koosseisu, ehkki ametlikult nad sinna ei kuulu. 4.5.Corpus Iuris Canonici Ülalnimetatud kogumikest koosnebki kanoonilise õiguse tähtsaim allikas - Corpus Iuris Canonici (CIC, CICan), mille all mõistetakse ajavahemikust 1140 kuni 15. sajandi lõpuni pärinevate kiriklike õiguskogude ja seadusraamatute ühendatud kogu. Nimetust kasutas esmakordselt 1500.a