Seepeale läheb neiu oma ehteid näitama sõbranna Martale. Mefistofeles läheb nende juurde ja räägib Martale, kuidas hukkus tema mees ning, et sellele kinnituse saamiseks, tuleb neil kohtuda pealtnägija ehk Faustiga. Nii kohtuvadki Margareta ja Faust ja nad suudlevad juba esimese kohtingu lõpul. Vahepeal tuuakse mängu Margareta sõdurist vend Valentin(kõrtsis&joobes ???), kes on alati teiste meeste ees kiidelnud, et Margareta on kõige parem ja vagam noor naine siin maailmas. Kui tema kõrvusse jõuavad kuulujutud, et Margareta ei olegi enam nii süütu (Fausti pärast), tahab ta kätte maksta. Ta läheb Margareta kodu akna alla ja samal ajal satuvad sinna Faust ja Mefistofeles. Nende vahel toimub mõõgavõitlus, kus Faust torkab Valentini surnuks. See sündmus murrab Margareta südame ja viib ühtlasi hauda tema haige ema. Kuna teole ei leita muid süüdlasi ja tapmine toimus Margareta kodu juures pannakse Margareta vangi. Kui Faust
Ülivõrre Ülivõrre väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui ühelgi teisel samasse rühma kuuluval olendil, asjal või nähtusel, nt Tallinn on Eesti suurim linn. Ülivõrde moodustamiseks on kaks võimalust: liitülivõrre ehk kõige-ülivõrre ja lihtülivõrre. Liitülivõrre on liitvorm, mis koosneb abisõnast kõige ja võrdlussõna keskvõrde vormist. Liitülivõrret saab moodustada kõikidest võrdlussõnadest, nt vaga (: vagam) : kõige vagam, roosa (: roosam) : kõige roosam, `hull (: hullem) : kõige hullem, kummaline (: kummalisem) : kõige kummalisem. Lihtülivõrre on moodustatav vaid neist võrdlussõnadest, millel on olemas vokaalmitmus, ning tal on nagu vokaalmitmuselgi kaks liiki – i-ülivõrre ja tüveülivõrre. i-ülivõrde tunnuseks on im, nt ilus : ilusa/im, kole : koleda/im. i-ülivõrre on võimalik nendest sõnadest, mis kasutavad i-mitmust (vt M 70): I kk-st sõna `truu : ` tru/im
annaabi.ee 
