vabadust ilmalikust võimust ja selle sekkumisest. Selleks ajaks oli paavstiks Nikolaus II. Hildebrandi mõju olevat selleks ajaks sedavõrd kasvanud, et Lateraansinodi ajal, oli Hildebrand üks suundaandvamaid mõjusid kirikus. Ilmselt just tema eestvedamisel võeti vastu otsus, mis põlgab luksuslikku elu. Oluline sinod, sest võetakse vastu ka paavsti valimise dekreet. Dictatus Papae XV LOENG – 29.10.2020 – SUUR SKISMA 1054.a, RISTISÕJAD, VAGADUSELU Suur skisma. Võtab kokku sajanditepikkuse lahkukasvamise. Ida- ja Lääne-kirik olid küll võrsunud ühest tüvest, ent juba hiljemalt Lääne-Rooma langemisest elanud erinevates kultuuriruumides ning riiklikes moodustites. Säärased ida ja lääne vastuolud pidid viima ka lõpliku ühtsuse katkemiseni – 1054. aastal. Võtmetähtsusega on ristisõjad. 11. sajandi lõpul algavad ristisõjad, mille käigus tungivad Lääne-Euroopast rüütlid jmt Idakiriku
USUS. 01.069 Kristluse ajalugu Kolm vaheeksamit ja igal neist kümmekond teemat, eksamil lähevad vastamisele igast teemablokist kaks küsimust. I 1. Kristlik algkogudus. Esimesed kogudused ja keskused. Juudikristlus. Paganakristlus. Traditsioon algkristluses. Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud, eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute)
annaabi.ee 
