Targas raamatus on kirjas nii: "Reformatsiooni käigus kujunesid luterliku koolikorralduse alused, mis määrasid luterlikes maades (ka Eestis) enam kui paari-kolme sajandi kestel hariduse sisu. Koolide asutamise eesmärk oli kahesugune. Esmajoones tuli koolt kanda pastorite ja teiste kirikuteenijate järelkasvu ning haritud ametnike väljaõpetamise eest reformatsiooniga kaasa läinud maahärrade tarbeks. Teiseks põhieesmärgiks oli rahvahulkade kasvatamine vagadeks ja kuulekaiks alamaiks luterliku usudoktriini vaimus. Luterluse omaks võtnud maades laienes tunduvalt haridusesaajate ring. Siiski piirdus haridus rahva jaoks vaid hädavajalike algteadmistega. Põhiline oli, et rahvas oskaks lugeda emakeelset piiblit ja saaks osaleda kirikuelus." 15 Talurahva lastele pidid hakkama õpetust andma köstrid, aga see edenes päris visalt. Näiteks 1680. aastal Liivimaa Eesti alal ametis olnud 11 köstrist on
keeras teisega tuba number viie käepidet. Uks avanes ja d'Artagnan astus tuppa. Mustas kuues, peas mingi ümmargune madal mütsikene, mis üsnagi kalotti meenutas, istus Aramis pikerguse laua taga, mis oli kaetud paberirullide ja hiiglasuurte foliantidega; tema paremal käel istus jesuiitide kloostri ülem ja vasemal käel Montdidier' küree. Aknaeesriided olid poolsuletud ja lasksid sisse ainult natuke salapärast valgust, mis on nii kohane vagadeks mõtisklusteks. Kõik ilmalikud esemed, mis võiksid silma paista ühe noormehe tuppa astudes, ja eriti veel siis, kui see noormees on musketär, olid kadunud otsekui imeväel, ja kahtlemata hirmust, et nende esemete nägemine võiks tema isanda mõtteid maisesse maailma tagasi viia, oli Bazin.ära peitnud mõõga, püstolid, sulega kübara, samuti iga liiki brodeeringud ja pitsid. Kõige selle asemel arvas d'Artagnan ühes pimedas nurgas märkavat seina löödud naela otsas rippuvat piitsa.
annaabi.ee 
