ehtbaskilik vaim: fanatismini küündiv vabaduse- ja tõeiha, looduslikkus ja sellel põhinev poeetiline ümbrusetaju, mis samas on ühendatud praktilise mõistusega, sihikindlusega ja erga sotsiaalse tundlikkusega. Algusest peale mässab Baroja kõige vastu, mis alandab ja aheldab inimest. Paljud tema tööd paljastavad karmi kriitikat oma kodumaast ja pessimistlikut maailmavaadet. Ennekõike on Baroja kriitika suunatud kodanliku tsivilisatsiooni ja ühiskonna vastu. Baroja kangelased on vagabondid, seiklejad, prostituudid ja anarhistid, kelle küünilisus ja mässuline vaim kehastavad autori ideaali seikluslikust elust. On loomulik, et seiklus, mis iseloomuomaselt kuulub hulkurielu juurde, teeb Baroja romaanid küll avantüürlikeks, on aga valdavalt väline ja mehaaniline. Tegelik rõhk asetseb hoopis ideedel ja tunnetel, mis vastandudes, põrkudes, hävinedes ja sündides kulgevad läbi romaani.
(estampii, branle, saltarello) saateks. Spetsiaalselt pilli esitamiseks muusikat ei loodud kuni 16.saj. Puhkpillidest – trompet(sõjakäikudel), muusikas –salmei, flööt Keelpillid- lüüra, psalteerium, rataslüüra, simbel ja harf. Tekkisid poognaga pillid- fiidel (fiddle), rebekk Löökpillid – trumm, kellamäng, Alates 9. saj – ehitati esimesed kirikuorelid Carmina Burana - Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagabondid/ vagandid (rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud).Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga (joogilaulud, mis parodeerisid kirikuhümne). Suurim selliste laulude kogu on "“Carmina Burana“13. sajandist. spielmannid - ändmuusikud olid reisivad erinevate oskuste esitajad- muusikud, kangelaslugude jutustajad, tantsijad, akrobaadid, tsirkuseesinejad (köietrikid, pantomiim, mõõga-neelamine).Olid rüütlikultuuri ja rahvakunsti levitajad ja edasiarendajad
annaabi.ee 
