((sööb samal ajal)), ((ütleb H-le)), ((küünitab albumit võtma)), ((avab purgi)) · füsioloogilised häälitsused ((aevastab)), ((köhib)), ((köhatab)), ((röhitseb)) · muud hääled/häälitsused, taustamüra ((kolin)), ((kilekoti krabin)), ((laps nutab teises toas)), ((koer haugub)), ((vilistab)) Kommentaarid 2 · kommentaarid hääletooni, venituste, naeru jms kohta ((pedagoogilise tooniga)), ((pikk lõbus naer)), ((tülpinult)), ((ohkab)), ((vaevukuuldavalt)), ((õpetlikult)), ((nipsakalt)) · meediatekstides: ((saate signatuur)), ((reklaam)), ((muusika)) · ebatavaline/kirjakeelest erinev välde, mida ei saa ortograafiliselt esitada ((2. välde)) · ebatavaline palatalisatsioon, mida ei saa ortograafiliselt esitada ((palataliseeritud)) Venitused · häälikute venitused märgitakse kooloniga venitatud hääliku järel: t:ere päevast, ma:terjalid; · häälikute kvaliteeti eraldi ei osutata: märgitakse
ega anna järele kiusatusele moraali lugeda: „Kas sa räägid niiviisi kodus ka?!“ Õigupoolest olen Inetu keelekasutus või vandumine pole alati samaväärne. Isegi täiskasvanud vannuvad vahel kuulnud õpetajaid nii ütlemas, nagu ka õpilasi jaatavalt vastamas. (vahel?) nördimusest. Isegi õpetajad (õpetajad?) vannuvad õpetajatetoas, koopiaruumis või pä- Kui õpilane ropendab vaevukuuldavalt („jooksu pealt“, justkui see oli neil „hingel“), võib sellist rast seda, kui vaenulik lapsevanem on lõpuks lahkunud. Meeldib see meile või mitte, vandumine vandumist vahel hetkeolukorra emotsionaalsuses taktikaliselt eirata ning korraldada hiljem, kui tavamõistes (inetu keelekasutus) on tänapäeva koolides levinum kui varem. õpilane on rahunenud, järelkohtumise. See sõltub osalt sellest, kui vaikne see hääl oli (kas me
annaabi.ee 
