Kuul ja saatnud automaatkosmoselaevu ja sonde külastama asteroide, komeete, Päikest ja kõiki planeete. Hiidplaneedid on kõik suhteliselt sarnased,kõigil on oma kuud ja enamikul rõngad, samuti on sarnased ka Päikesesüsteemi väikekehad, on ju ühed teistest tekkinud. Planeedid ja nende väiksemad vennad on siiski ainsad kohad väljaspool Maad, kuhu me oleme võimelised jõudma kosmoselaevadel tähed on liiga kauged. Iga uurimise ja teadmisega jõuame ehk lähemale meid alati vaevavale põhiküsimusele - kas mujal on elu? 8
TGO ehitavad Euroopa riigid ja selle saadab üles USA. 2018. aastal järgnevad veel kaks kulgurit, mille varustus on samuti mõeldud elu otsimiseks. Need suudavad liikuda veel kaugemale, et koguda ja analüüsida pinnasest võetud puurproove. Sest kui elu on Marsil olemas, on see kõige tõenäolisem pealispinna all, kus see on kaitstud ultraviolettkiirguse ja temperatuuri kõikumise eest. Kuid vaatamata tehtud pingutustele on siiski vähetõenäoline, et saame lõpliku vastuse meid vaevavale küsimusele: kas Marsil on elu. Kogemuste põhjal võib oletada, et sondidega tehtud uuringud annavad meile teatavaid mõõtmistulemusi, mida Maa teadlaskond tõlgendab ja arutab. Kuid et asjas päris kindel olla, tuleb kindlasti astuda ka järgmine samm: saata inimene punasele planeedile. 4.Vallutamine Püsiasunduse loomine naaberplaneedil ei ole enam kauge unistus. Plaanid on juba tehtud ja ootavad vaid rahastamist. Ja ehk ei rahuldu me ühel päeval enam kinni kaetud
1.3. Hüpnoosi ajalugu Hüpnoosi ajalugu algab umbes aastast 3000 enne Kristust. Egiptuses tervendasid preestrid nii, et kõnelesid ja hoidsid käsi patsientidel ning patsiendid hoidsid samal ajal silmi kinni. Hiinas ja Indias olevat samuti läbi viidud sarnaseid tervendamisi, kus patsiente ravisid üksnes sõnad. Kreekas olid aga niinimetatud unetemplid, kus meeleheitel haiged võisid pikali heita ja magada. Väidetavalt ilmus magades patsiendi unenäos ravivõimalus teda vaevavale haigusele. Üks tuntuim tempel oli pühendatud kreeka arstikunsti jumalale Asklepiosele (Streeter 2006: 10-13). 8 Tuntuim nimi hüpnoosi ajaloos on Franz Anton Mesmer (1734 – 1815). Omal ajal peeti teda petiseks, kuid Mesmeri karisma ja hiilgav edukus patsientide tervendamisel julgustasid hilisemaid hüpnoosiuurijaid ning see aitas mõista hüpnoosi tõelist olemust. Mesmer hakkas uurima tõusu-mõõna nähtusi ja planeete
annaabi.ee 
