Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Tihti jaotatakse inimesed rikasteks ja vaesteks - mida rohkem on vara,seda rikkam. Kuid elu ei põhine ainult rahal . Elu võib ka rikkaks teha perekonna ning sõprade olemasolu. Ilma nendeta ei saavutaks keegi elu tõelist väärtust. Iga uus sõber või pereliige teeb elu rikkamaks. Küll on ka vaesus halb, muretsetakse koguaeg raha olemasolu pärast ja sellega vaevatakse ainult pead, kuid mingil määral rikast elu saaks igaüks elada. Raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Küll ei saaks keegi hakkama ilma rahata, kuid ka see võib anda halba mõju inimestele. Mõned lähevad raha pärast peast segi, selline olukord paneb tegema tegusid, mis ei pruugi just alati kõige õnnelikumalt lõppeda. Arvatakse ,et kellel on palju raha on ka kergem elu. See ,aga pole tõsi. Inimene, kellel on palju raha, temal on juba omad mured ja probleemid. Võib-olla pole
Sellegi poolest lapsed ei kuula ja esimest korda tarvitatakse neid kas pidudel või tänaval. Lapsed lihtsalt ei mõista nende ohtlikust ja nad mõtlevad, et mis see üks kord ikka teeb - ainult proovin. Sõltuvusse satutaksegi proovimisest ja lõpuks lihtsalt pead seda ainet saama, sest sul on meeletud valud, mida leevendavad ainult narkootikumid. Stressi esineb tänapäeva noorte seas suhteliselt palju, eriti heade õpilaste seas. Seda sellepärast, et õpitakse liiga palju ja vaevatakse oma aju nii ära, et ta lihtsalt ei võta enam informatsiooni vastu. Kui on mitu kontrolltööd päevas, siis õpitakse kõigeks ja lõpuks sul lihtsalt ei jää enam midagi meelde. Siis, kui sa teed järgmine päev tööd, siis sul oleks aju nagu tühi ja sul ei tule mitte midagi meelde. Saadakse halb hinne ja kuna viieline õpilane sai kahe või kolme, siis tema jaoks on see suur asi ja eriti kui seda ei saa järgi teha. Eriti
,,Edasi uuenduste teel või ära õppetöölt". Juhan Tork pedagoogika õppejõud filosoofia teaduskonnas Tartu Ülikoolis, filosoofiadoktor pedagoogika alal. Doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) oli Eesti psühholoogia olulisemaid saavutusi kahe maailmasõja vahelisel ajal. Juhan Torki mahukas uurimus Eesti laste intelligentsusest põhines hoolikalt läbikaalutud testidel, mille tulemused võimaldasid leida vastuseid küsimustele, mille üle tänapäeva psühholoogias alles pead vaevatakse. Ernst Öpik rajas terve astronoomide koolkonna, mis küündis maailmatasemele ja on seda osalt tänaseni. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. Ernst Öpik on tegutsenud ka heliloojana. Alfred Koort esimene eesti filosoofiateadlane, kes rajas ka vastava terminoloogia. Johannes Aavik eesti keeleteadlane. Algatas maailmamastaapideski ainulaadse keeleuuendusliikumise. Oskar Loorits eesti rahvaluule teadlane. 1927.a. asutas Eesti Rahvaluule Arhiivi.
annaabi.ee 
