maailm on kerakujuline ja lõpliku raadiusega. Kõigel on põhjus kuid ka juhuslikku on objektiivselt olemas. JUHUS ON MITME PÕHJUSE KOKKULANGEMINE. Juhuslikkus võib toimuda aga võib ka mitte toimuda. Maailma tunnetamine on raske, sest selle olemus on asjade peidus. Meeleline tunnetus ei anna meile kogu tõde. Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle struktuur. TÕEPÄRANE VÕIMALUS ON ALATI PAREM KUI VAEVALTUSUTAV VÕIMALIKKUS. Poeetika 1460a(märgistus). Psühholoogia Hin(psyche) elustab ja reguleerib organismi, ta on organismi entelehhia. Hing on organismi eluprintsiip, ta on võimete ja protsesside summa. Eetika Kui Sokratest võib pidada eetika isaks, siis Aristotelest võib piadada eetika kui teaduse loojaks. Ülimaks hüveks inimesele on õnn(eudaimonia) - see on eesmärk, mille poole ta püüdleb. Tõeline õnn on saavutatav vaid voorusliku eluga. Suurim õnne allikas on sõprus
üles. Loodus on metaaria vallutamine vormi poolt. Elu võidukäik. Loodus ei tee midagi otstarbetult. Iga nähtust seestpoolt ENTELEHHIA. Jõud, mis suunab selle nähtuse talle omasele eestmärgile. Kõigel on põhjus. Kuid ka juhuslikkus on olemas. Juhus on mitme põhjuse kokkulangemine. Tunnetusteooria: Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle struktuur. Tõepärane võimalus on alati parem, kui vaevaltusutav võimalikkus. Eetika : Kõiges peab olema mõõdukas. Inimene püüdleb alati ülima hüve poole. Mesotes keskmise leidmine. Poliitika: Kõigi vooruste koondmõiste on õiglus. Inimene on ühiskondlik loom, kes vajab ühiskonda. Riigikorra variandid Loomulik riigikord Ebaloomulikud riigikorrad Monarhia kõige jumalikum Türannia ühe hirmuvalitsus