Läti ja Leedu koostööd, et moodustada nende riikide vahel mingis vormis liit, mille eesotsas seisaks Rootsi. Skandinaavlased ei taha. Uute riikide omavaheline koostöö oli tulemusrikkam. 1918 septembris andis esimsena nii rahalist kui ka sõjalist abi Soome. Koostöö tekkis ka lõunasuunal. Eesti oli siin ise aitaja. 1919 sõlmisid Eesti ja Läti omavahelise koostöö lepped käimasolevas sõjas. Hakati vahetama ka mõtteid Eesti-Läti liidu loomise üle. Algul vaeti Põhjamaade liitu, siis aga et arendada häid suhteid Poolaga. 1919 sõlmisid vastastikuse kaitse lepingu Läti ja Leedu. Selles nähti Balti liidu loomise algust. Tekkis termin Balti maht. Seni oli Baltimaade all mõeldud Eesti-, Liivi- ja Kuramaad, nüüd hakati selles nägema ka Leedut. Esimese diplomaatilise ühisaktsiooni teostasid Leedu, Läti ja Eesti esindajad Pariisi rahukonverentsil 5. juunil 1919, paludes USAd kolme riigi iseseivust tunnustada.
,,Kääbik" ilmus trükist 1937. aasta 21. septembril. Esimene väljaanne oli jõuludeks läbi müüdud. Paar kuud hiljem ilmunud Ameerika väljaanne pälvis New York Herald Tribune`i hooaja parima lasteraamatu auhinna. Tolkieni kirjastaja Stanley Unwin mõistis, et tema kirjastamisnimistus on lastekirjanduse bestseller. Ta kirjutas Tolkienile: ,,Laiad massid loodavad teilt järgmisel aastal kääbikute kohta uusi lugusid kuulda!" Järgneva arutelu käigus vaeti nii ,,Silmarillioni" kui ka lastele mõeldud lühijuttude avaldamist, kuid lõpptulemusena nõustus Tolkien ,,Kääbikule" järje kirjutama. Siis aga juhtus vältimatu. Tolkien ei tahtnud kirjutada edasi ,,Kääbiku" laadis lugusid. Ta tahtis jätkata tõsise mütoloogia loomist. Ja nüüd saigi ta seda teha. Uus raamat sidus end kindlalt ,,Silmarillioniga" ning pälvis tolle väärika eesmärgi ja lennuka stiili.
kaugemale kui diviiside staapide juurde; kohalikel kaitseliitlastel aga kästi ühineda rahvaväe üksustega. Kuid ka Ajutisel Valitsuses, Maanõukogus ja rahvamäe juhtkonnas valitsesid pessimistlikud meeleolud. Kuivõrd rindelt tuli iga päev Hiiobi sõnumeid, siis tugevnes paratamatult veendumus, et ainsaks pääseteeks on välisabi saabumine. Iseloomulik oli selles suhtes Maanõukogu 17. detsembril erakorraline koosolek, millel vaeti Eesti kaitsevõimalusi. Aruannetega esinenud Päts ja Laidoner hindasid olukorda väga raskeks ja pidasid ulatusliku välisabi kiiret hankimist hädavajalikuks. Laidoner leidis koguni, et Soomest vabatahtlike näol saadavast abist võib paremal juhul jätkuda taganemise peatamiseks, kuid mitte rohkemaks: „Vaenlast välja ajada ei saa ilma riiklise abita, ilma moodsa sõjaväe osata ei ole see läbiviidav.“
annaabi.ee 
