korralikke eluasemeid. Hakati ehitama odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, vanalinnades kujunesid urkad. Rahulolematust tekitasid külmad ja pimedad vabrikuhooned. Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustöödvähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõi riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsidoma võlla või voorimehega, vaetele polnud see taskukohane. 1870. aastalhakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imgus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus.Uuesolustiku oskakskujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga paranesid kooliolud ja arstiabi. Linnades arenes seltsielu.
n. sünodaalprokuratsioonid ehk -maksud (annona sinodalis). Harjulasi ja virulasi kohustati 1259, lõplikult 1281, säärast maksu Tallinna piiskopile maksma, arvates iga adra pealt 2 külimittu rukkeid aastas 2 sõidu eest (10 külimittu arvati ühe riia vaka peale, U. B. 240);. v. U. B. 337 ja 475. Vasallid maksid 1 kümnendiku neile osaks saavast kümnisest; selle väljalunastamiseks ostsid nad siis piiskopile 60 adramaad ,,Vaetele" ja ,,Koddiel'i" külast, mille kohta piiskopp ja siis kuningas 1281 oma nõusoleku avaldasid (U. B. 475). Rahulepingus kurelastega nimetatakse iseäralist sõjakümnist, mille maksmisest aga kurelased vabaks jäetakse (,,den teenden des reise gudes", U. B. 405). Peale nende maksude esineb mõne aja pärast vahel teotegemiskohustus. Seesugune kohustus esineb rahulepingus kurelastega 1267 (v. U. B. 405), kuna endisis lepinguis sellest midagi kuulda ei ole. Siin nimetatakse teiste