)*füüsiline vara(maa, eluase, kestvuskaubad)*vaimne vara(teadmised, oskused, sots.kontaktid). tänapäeval ei räägita enam absoluutsest vaesusest, millises olukorras inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks, vaid pigem sotsiaalsest tõrjutusest. Enamik inimesi, kes elavad kellegiga koos nim.leibkonnaks. inimese toimetulek on väga tihedalt seotud jus tema leibkonna struktuuri ja suurusega. Inimeste vaesumine ohustab ÜK julgeolekut ja arenguvõimet. Sp.viivad riigid ellu vaesusvastast poliitikat, millel on 2 eesmärki: *parandada vaeste inimeste toimetuleku;*kujundada teisipoliitikaid, et niimoodi ennetada vaesumist. Vaesuseleevendamise meetmed abirahad ja toetused, vältimatu kulu kompenseerumine. enamik riike kehtestavad vaesuspiiri arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla. Kui nii juhtub, maksab riik.
reaalset ostujõudu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult siis, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasva. Elukallidust eestis mõõdetakse tarbijahinna indeksiga. Toimetulekuressursiks on vaimne kapital tema teadmised, kutse ja sotsiaalsed oskused, tutvusringkond ja kaasatus ühiskonda. Toimetulekuressursid: · Rahaline tulu · Füüsiline vara · Vaimne vara Paljud riigid viivad ellu vaesusvastast poliitikat, millel on kaks eesmärki : parandada vaeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid niimoodi, et ennetada vaesumist. Enamik riike kehtestavad ametlikult vaesuspiiri ehk toimetulekupiiri. See on arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla. Kui aga nii juhtubki, siis makstakse inimesele linna/vallavalitsuse poolt toimetulekutoetust.
annaabi.ee 
