Eesmärk on kaitsta minimaalse sissetulekutasemega ühiskonnaliikmeid. Ühiskonnas eksisteerib vaesus, kui inimeste tulud ei ole piisavad, et osta esmavajalikke hüviseid. (mõnikord def. seda kui spetsiivilist taset, ehk sellest allapoole teenivad inimesed on vaesed) Vaesuse kajastamiseks kasutatakse Lorentzi kõverat. Jaotuse ebavõrdust näitab see, kui palju tegelikku sissetuleku jaotust kajastav kõver erineb 45o joonest. Vaesusvastased poliitikad: · Sümptomeid leevendav (toetab inimesi, kes on vaesed) · Vaesuse vähendamine (kui võitleb vaesuse põhjustega) Tõhusamaks peetakse teist varianti, mis sisaldab näiteks: töötuse vähendamist, inimkapitali investeerimisse subsideerimine (haridusekulutuste katmine, kvalifikatsiooni tõstmine) Eraturud on üldjuhul efektiivsed, kuid täielikult reguleerimata turud võivad viia tulemusteni,
Pensionipoliitika tänane kontekst: Rahvastikutrendid (oodatav eluiga, ülalpeetavusemäär). Tööturutrendid ja –näitajad (karjäärimuster, tööturult väljumise vanus, palgatase, ja –lõhed). Avaliku sektori kulutused pensionidele, Aktsiaturgude seis ja arengud. Pensionireformide vajadus: Rahvastiku vananemine: Vähendada avaliku süsteemi heldust- Pensioniea tõstmine, Kvalifitseerumise kriteeriumite tõstmine, Asendusmäära vähendamine. Siduda paremini panus ja saadav tulu- Vaesusvastased meetmed eraldi pensioniskeemidest, Individuaalne konto, FF skeemide sisseviimine. Suurendada erasektori osakaalu pensioniskeemides- Maksuajendid. Pensionisüsteemide dereguleerimine. Sotsiaalkindlustussüsteemides (Bismarck): PAYG skeemide suur osakaal, mis teeb tuleviku võlaprobleemid akuutseks. Valitsuse suur vastutus ja legitiimsus pensioni tagamisel, seega reformiga kaasneb n elektoraadi pahameel. Ühe skeemi põhisus teeb iga reformi raskeks. Tulemus- süsteem takistab reformimist.