Valitsus peaks jälgima viimaste piirangute mõju sissetulekutoetuste süsteemile, et teha kindlaks, kas kõik abivajajad de facto garanteeritud vaesuse vastu. Tulevikus peab Eesti arendama mitmedimensioonilisi programme, et tulla toime kaasaegse vaesusega, mis lähemas tulevikus ühine kõigile Euroopa riikidele.Vaesusest arutatakse Euroopa Liidus laiemalt ilmselt Portugale eesistujamaaks olemise ajal, s.o järgmise aasta alguses. Eesti on seetõttu aktuaalsed nii vaesusuuringud kui ka selle probleemi avalik arutelu. Need valmistavad eestit ette nii teoreetiliselt kui poliitiliselt, et olla teadlik ja võimeline lahendama probleeme, mis seisavad praegu paljude teistegi Euroopa riikide seas. Kokkuvõte Euroopa Nõukogu sotsiaalõiguste komitee raportist Eesti poolt esitatud Euroopa sotsiaalharta mitteratifitseeritud artiklite aruande kohta. Lisatud artiklid, mida Euroopa Nõukogu sotsiaalõiguste komitee soovitab Eestil ratifitseeida; sotsiaalhartat käsitleva
Siiski tulevad esile erinevused: 2008. aastal oli isikliku turvalisusega täiesti või üsna rahul 86% eestlastest ja 63% venekeelsest elanikkonnast. Samuti on suured erinevused maa- ja linnaelanike vahel. Linnaelanikest on oma turvalisusega täiesti rahul 15%, maal elavate inimeste seas on rahulolevaid kaks korda rohkem. Austrias, Taanis ja Rootsis ei tunne vaid iga kümnes elanik end oma naabruskonnas turvaliselt, Lätis ja Leedus aga iga teine elanik. Lapse elukvaliteet Vaesusuuringud Eestis on jätkuvalt välja toonud lapsed kui kõige enam haavatava vaesuse riskigrupi. Poliitilistes otsustes kasutatakse kergekäeliselt ära lastevanemate vähest jõudu laste heaolu kaitsta. Nii näiteks on pensionikindlustuse kulude osakaal SKP-s viimastel aastatel 8 püsinud kuue protsendi piires, kusjuures tegelikud pensionide väljamaksed on suurenenud ligi kaks korda
annaabi.ee 
