Tegemist on 17-liikmelise organisatsiooniga, kuhu kuulub 16 riiki ja üks Kanada provints ning ühtekokku abistavad aktiivselt 94 abivajavat riiki. Peakontor ja sekretariaat asub Oxfordis. Organisatsioon tegeleb vaesuse võitlmisega, looduskatastroofi tagajärgede leevendamisega, inimõiguse propageerimisega ja diskrimineerimisega. Nagu meil paljudel on ka Oxfamil enda visioonid ja eesmärgid. Võime lugeda kolm peamist visiooni: 1. Maailm ilma vaesuseta 2. Teadvustada inimestele nende õigusi 3. Inimesi koheldaks võrdselt Eesmärk kuhu poole püüeldakse ja miks seda tehakse on selleks luua võimalused ja lahendused, et vabanedda vaesusest ja ebaõiglusest. Eesmärkide saavutamine ja tõekspidamised Oxfam kasutab eesmärkide saavutamiseks jätkusuutlike programme, avalike hariduse programme, ,,Fair Trade", propageerimine ja humanitaarabi looduskatastroofides hävinud linnades
sellest peale pinnapealse lobisemise ja valelike sentimentide midagi välja, kuid nii üks kui teine on 13 kahjulik. Esimene sellepärast, et ta ei võimalda isegi probleemi tuumani jõuda, teine see-tõttu, et ta läheb sellest lihtsalt mööda. Ma tõtt-öelda ei tea, mis on halvem: kas sotsiaalse vajaduse täielik tähelepanuta jätmine, mis on iseloomulik enamikule õnneseentele ja paljudele neist, kes küllaldaselt teenivad, et vaesuseta elada; või hoolivalt ja sellega koos kõrgemail määral ilma taktitu alanduseta väiksema venna vastu, mis on iseloomulik paljudele neist mees- ja naissoost härrastele, kelle jaoks ka kaastunne "rahva" vastu on moeasjaks. Need inimesed patustavad palju enam, kui nad oma täieliku taktitunde puudumise tõttu oskavad iseendile ette kujutada. Pole ime, et taolise "väikese vennaga" suhtlemise tulemus on täiesti tühine, sageli aga otse negatiivne. Kui rahvas vastab
annaabi.ee 
