(Ida-Aasias). Valdav osa raha- ja kaubavoost liigub jätkuvalt Euroopa Liidu ja Põhja-Ameerika vahel ja siseselt. Samal ajal on ulatuslikud alad Aafrikas, Sise-Aasias ja ka Ladina-Ameerikas "suurest majandusest" eemal. Lõhe rikka Põhja ja vaese Lõuna vahel on endiselt olemas. Vaid mõned Ida- ja Kagu-Aasia riigid nagu Lõuna-Korea, Taiwan, linnriik Singapur ning Hongkong on libisenud arengumaade killast välja. Samas on endise Nõukogude Liidu Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigid tuntavalt vaesumas. Infoajastu globaalne tööjaotus Infoühiskonnas on ettevõtete vahel suurem tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele, tihti vaid toote osale või üksikule tööoperatsioonile. Järjest enam tooteid valmistatakse mitte ühes riigis nagu varem, vaid palju eri riike hõlmavas koostöös. Toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on suhteline konkurentsieelis, muu vajaminev ostetakse sisse
Kui inimesi elab piirkonnas vähem, ei suuda nad maastikku omatahtsi kujundada ning niidud kasvavad võssa. Kui aga inimeste arvukus on tunduvalt suurem, viljelevad nad taimede seisukohalt juba liiga intensiivset põllundust või loobuvad põllumajandusest tööstusliku eluviisi kasuks. ,,Näiteks Saaremaal on väikeste asulate ja elujõuliste külade lähedus taimeliikidele väga soodne, kuid Kuressaare ümbruse loodus on juba vaesumas," märkis Helm. Sajandeid Eestis suhteliselt stabiilsena püsinud inimasustus tegi 20. sajandil ning eriti selle teises pooles läbi väga drastilise arengu. ,,Eesti loodus on pärast sõda meeletult muutunud. 1930. aastatel oli Eestis rohumaid 1,5 miljonit hektarit, kuid tänaseks päevaks on neist alles ligikaudu 130 000 hektarit. Reaalselt on seega alles erakordselt vähe rohumaid," ütleb Zobel.
annaabi.ee 
