1601. aasta vaesteseadust täitma. Seetõttu esines selle rakendamisel nii äärmiselt laia kui kitsast tõlgendust. Oma aja kohta tuleks pidada 1601. aasta vaesteseadust õnnestunud lahenduseks ja selle põhimõtted leidsid laialdast järgimist kogu Euroopas. Tänapäeval on selle seaduse alusel kujunenud hoolekandekorralduse puuduseks peetud piiratud materiaalset baasi. Et kaubandusest ja käsitööst saadavat tulu ei maksustatud ning vaestemaksu aluseks oli vaid kinnisvara suurus, jäi sel teel saarnata suur huik raha, mis oleks vöinud uurijate arvates vaeste olukorda suuremas ulatuses leevendada (Roosileht, lk 270). 11 Vaestele töö kindlustamiseks loodi Inglismaal töömajade võrgustik. Kuigi sarnase funktsiooniga asutusi oli varemgi, peetakse esimeseks töömajaks klassikalises tähenduses 1631. aastal Abingdonis rajatut
või muul moel haavatuna. Varjatult antud almus on islami järgi parem kui see, mis on antud avalikult teiste ees. Zakaatist ja vabatahtlikust almusest on juttu igas ilmutatud religioonis. (Hommik-Mrabte 2010:69) Zakaati eesmärgiks on rikkuse ühtlasem jaotamine ühiskonnas. Islam pole mitte ainult vaimse, vaid ka füüsilise ja sotsiaalse loomuga usk. Teiste sõnadega, islam käsitleb nii vaimseid kui ka materiaalseid küsimusi. Islam annab zakaati ehk vaestemaksu maksmiseks konkreetsed juhised. Vara pealt makstav zakaat muutub kohustuslikuks, kui aastas puhtalt teenitud ja kasutamata vara on minimaalselt 85 g kulla (keskmine kullaproov) hinna jagu. Kui aastane hoiustatav summa on väiksem, siis selle pealt zakaati maksma ei pea. Moslem maksab aastas 2,5% kõigi oma kogutud varade pealt, olgu tegu pangaarve, kinnisvara (väljaüüritav või äriliseks otstarbeks kasutatav, mitte eluase), sularaha, hõbeda, kulla või kaubandus-artiklitega.