Patronaadiõigus - oli kuni 1919. aastani Balti kubermangudes kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamisõigus, mis kuulus kirikupatroonile, kelle maa peale oli kirikuhoone kunagi rajatud 11. Üldhoolekande kolleegium, kreisiarst Tervishoiu ja vaestehoolekandega tegelesid kubermanguvalitsuse tervishoiuosakond, kubermangu loomaarst, üldhoolekandekolleegium (kreisiarst, kreisiämmaemand, priihospidal). Iseseisva ülevenemaalise süsteemi moodustasid Aleksandri ja Maria vaestekoolid ja lastekodud Suur osakaal oli erainitsiatiivil (näit. Hilfsverein) Üldhoolekande kolleegiumid kubermanguasutused, mis tegelesid hoolekande, meditsiini ja haridusküsimustega. Esimeheks oli kiberner ja liikmeteks kuberangu seisuslike kohtute esinajad. Ülesanded: rahvakoolide, hospidalide, haiglate, vaestemajade, hullumajade, lastekodude, töö- ja parandusmajade asutamine, hoolejanne ja järelvalve. Kreisiarst- maakonnaarst. Igas kreisis pandi ametisse arst ja kirurg abilisega
Hermann Francke ja tema rajatud pietistlik pedagoogika. Eestisse jõudis pietistide levitatud põhimõte: rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajalikke teadmisi. Francke esitas oma pedagoogilised seisukohad 1713. aastal. Eesmärgiks seati tõearmastuse, sisemise vagaduse ja usinuse kasvatamine. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust ja meelelahutust. Pietestlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Francke loodud Halle nn. vaestekoolid võeti eeskujuks ka Eestis. Kogu euroopas puudusid erialaste teadmistega õpetajad. Francke asutas seminari, kus õppetöö tarbeks koostati detailne programm ja instruktsioon. Õpetajate ettevalmistamise pöörati peatähelepanu nn. küsitlevale meetodile (küsimuse-vastuse vormis õppeviis). 1730. aastatel hakkas luteri usu kirikuga tõsiselt võistlema hernhuutlus. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Rajati uusi koole, et seal noori ette
annaabi.ee 
