Ta töötas peamiselt oma kodulinnas Barcelonas, kus asuvad tema tuntuimad tööd, Güelli park ja Sagrada Família kirik. Gaudí oli pühendunud katoliiklane ja katalaani natsionalist. 7. juunil 1926 jäi Gaudí trammi alla. Kuna keegi teda ära ei tundnud ja ta oli vaese inimese moodi riides, viidi ta vaestehaiglasse, kus ta 3 päeva pärast suri. Ta maeti Sagrada Família kirikusse. Tuntumate Gaudí projekteeritud hoonete hulka kuuluvad ka Casa Vicens (1884–1885), Casa Calvet (1899–1904), Casa Batlló (1905– 1907) ja Casa Milà (tuntud kui La Pedrera; 1905–1907) Barcelonas.
kokkuhoidlik (A.Meissaar 1935:8). Ema Marja oli kaupmehe tütar, kuid omas sugulasi ka intelligentsi hulgas (O.Urgart 1936:10). Naiseks kosis Mihhail Dostojevski endale kaunikese kaasavaraga kaupmehe tütre, kes oli ilus, heasüdamlik ja õrnatundeline, tervislikult aga nõrk, nii et ta suri varakult (A.Meissaar 1935:8). Kui Mihhail Dostojevski 1819. a. abiellus Marja Netsajeviga, oli ta Moskvas sõjaväe-arstiks. Ent juba järgmisel aastal siirdus ta tsiviilteenistusse Maarja vaestehaiglasse. Selles haiglas sündiski 11. novembril 1821 Dostojevskite teise lapsena Fjodor. Peale Fjodori oli abielupaaril veel 3 poega: Mihhail, Andrei ja Nikolai ja kolm tütart: Varvara, Vera ja Aleksandra (O.Urgart 1936:1). 1831. aastast veetis ema lastega suved äsjaomandatud mõisas. Fjodor oli vanuselt teine poeg, tal oli veel kolm venda ja neli õde. Neid kasvatati karmilt, välja ei lastud. Nii kasvas neil üksildusejoon. Ainult Fjodor hiilis vahel välja ja ajas rahvaga juttu
annaabi.ee 
