Saarterohkus rannikualadel Inimtegevus- kaevandamine, põllumaade kuivendamine, metsade lageraie ja veekogude reostamine 10) Mllised on viimase kahekümne aasta suurimad keskkonna muutused? Õhukvaliteedi halvenemine, atmosfääri koostise muutumine mille tõttu Maa kiirgusbilanss muutub ja see põhjustab kasvuhoone nähtust ja üldisi kliimamuutusi Maailmamere reostumine vähendab kalasaaki ja vaesestab pajlude inimeste toidulauda Mullastiku saastumine või hävimine põhjustab saagikuse ja toidu kvaliteedi langust Liigtarbimine on viinud paljude loodusvarade kiire kahanemiseni ja loomaliikide hävimiseni Kõige selle tulmuseks on loodusliku mitmekesisuse vähenemine ja ökoloogilise tasakaalu rikkumine
Samuti raamatutesse jt ürikutesse kirja pandud keel on omamoodi kõnelus, nt raamatu kirjutanud autor on lugejaga mõttevahetuses. Mispärast ei saa seltskondlikku suhtlemist pidada kõneluseks? Seltskondlikku suhtlemist ei saa pidada kõneluseks, sest palju inimesi üheaegselt ei saa kõneleda, kõneluses osaleb 2 inimest. Seltskond ei süvene juttu, räägitakse igapäevaasjadest. 2) Mille poolest vaesestab tehnika inimeste vahelist kõnelust (telefon ja kõnekarismaatikud)? Informatsioonitehnika kasutamise tulemusena inimesed kaugenevad üksteisest. Telefoni puhul ei ole teine inimene valmis kuulama ega ka kõnelusse laskuma. 3) Mis on autori arvates kirjateel suhtlemisel kaasajal 17-18. saj võrreldes kaduma läinud? Kadunud on kirjakirjutajad, kaasajal suheldakse kirja teel väga harva ning edastatakse pigem postkaarte puhkuselt vms lühisõnumeid.
Kuid probleemi süvenedes jõudsin järeldusele, et pelgalt seltskondlikku suhtlemist ei saa pidada kõneluseks, kuna seltskondliku suhtlemise traditsioon on enamasti seotud kultuuri või inimese loomusega. Keel on olemas vaid kõneluses, sest üksnes läbi kõneluse suudab keel areneda ja muutuda ehk teisisõnu keel ,,elab". Ilma kõneluseta keel ei areneks, vaid jääks vaid sõnaraamatute tasemele. 2) Tehnika vaesestab inimestevahelist kõnelust, sest telefoni teel suheldes ei leia inimeste vahel aset nende teineteisele lähenemine, ei toimu ühtesulandumist. Ajalugu on aga näidanud, et kõneluskarismaatikute tegutsemise tulemusena tekib omapärane inimeste kokkupuude, mis võib muuta ja arendada maailma. 3) Võrreldes 17.-18. sajandiga on kirja teel suhtlemisest kaduma läinud nii kujutlus- kui ka kõnelusvõime. Erinevalt 17.-18
muruseemnesegud valget ristikut sagedamini kui tänapäeval, sest ta suudab hästi kasvada ja maapinnale rohelise katte tekitada ka toitainetevaesemal pinnasel, kus teised murutaimed hästi kasvada ei taha. Valge ristik suudab siduda lämmastikku. Lämmastiku sidumine vähendab pinnase leetumist ja takistab mõne muruhaiguse levikut, mida väetised muidu soodustavad. Selletõttu peetakse teda kasulikuks murutaimeks. Ta suudab koguni teisi umbrohtusid välja tõrjuda. Seetõttu vaesestab valge ristik maastiku bioloogilist mitmekesisust, eriti viljakal pinnasel. Ja vastupidi: valge ristiku puudumist peetakse bioloogilise mitmekesisuse tunnuseks. Ristikuõied meelitavad ligi mesilasi. Paljajalu võib niimoodi mesilasele peale astuda, misjärel mesilane astujat jalatalda nõelab. Seetõttu ei peeta mõnel pool 22 valget ristikut (nagu teisigi ristikuid) murus soovitavaks. Valge ristik on suurepärane toit mitmesugustele kariloomadele
annaabi.ee 
