nimel püüda, neil puudub soov ja ka ettekujutus millestki paremast. Osa inimesi ei oska ega suuda üldse iseseisvalt majandada, saade Võlast vabaks tutvustas meile erinevaid Eesti perekondi, andis hea ülevaate. Hulk inimesi on jälle sõltlased (hasartmängud, alkohol, suitsetamine), mis ka elu allamäge kiskuma hakkab ja sissetulekuid muuks otstarbeks suunavad. Praegune majandusolukord paneb ka täiesti tublisid perekondi väga raskesse olukorda, kes hakkavad end vaesematena tundma. Tähendab ju vaesus alati vähem, võimalusi, saavutamatuid unistusi ja raisatud potensiaali. Soovin, et vaesest perest pärit lapsi oleks aina vähem, et kõigil oleks võrdsed võimalused oma võimete arendamiseks ning edasiõppimiseks. Mis kokkuvõttes annab meile tulevikus võimaluse saada hea tasuv töökoht, elada tervena täisväärtuslikku elu ja kasvatada oma peret paremates tingimustes. Kasutatud allikad: 1) E.-M. Tiit, ,,Poliitikaanalüüs" 2006
tammed, toomingad, pihlakad) ja nõuti iga väärispuu raie puhul mitme uue puu istutamist. Looduse ja keskkonna esteetilisele ja praktilisele väärtustamisele andis uue ja tugeva tõuke XVIII sajandil alanud mõisaparkide rajamine, sellest sai alguse ka taluhaljastuse ja koduümbruste korrastamine. Kokku rajati sel perioodil ca 1300 mõisaparki, millistest suur osa on maastikku ilmestamas ka tänapäeval, ehkki enamuses käestlastuna ja liigiliselt oluliselt vaesematena. Klassikaline looduskaitse sündis XIX sajandil, mil hakati teadvustama loodusobjektide erakordset esteetilist, eetilist, hariduslikku ja usundilist väärtust. 1853. a. asutati Eesti Loodusuurijate Selts (ELUS). 1910. a. asutati Vaika Linnukaitseala - esimene looduskaitseala Eestis. Asutamise initsiaatoriks oli Vilsandi saare majakavaht Artur Toom, toetajaks Riia Loodusuurijate Selts. 1920. a. asutati ELUS-i juurde eraldi looduskaitsesektsioon, milline seadis
annaabi.ee 
