üksteise eest vastutust võtta ja kodanikud üksteise heaks tööle panna. Inimesed panevad tihti enda vajadused ja ettepanekud esikohale, ega mõtle kuidas see tegu võib teist kaasmaalast mõjutada. Kuidas kohustada ennast ühiskonna vastu nii, et kõik selle liikmed saaksid kasu? Ühiskond on nagu pusle, mis on vaja kokku panna nii, et kõik tükid omavahel sobiks ning samas tuleb pusle kokkupanemisel vaadata et ükski tükk ei läheks kaduma, ehk tuleb arvestada kõigiga, isegi kõige vaesematega ja nendega kellest oleme muidu harjunud mööda vaatama. Sada aastat tagasi oli inimestel palju vähem õigusi kui praegu, riigis elavad inimesed ei saanud palju ühiskonna heaks teha, sest nende häält ei võetud kuulda. Riigivalitsejad, kes olid oma võimust pimestatud ja kes hoolisid ainult oma riigipiiride suurendamisest, ega hoolinud inimestest kes riigis elasid ja kellel olid omad soovid. See tõi kaasa ka ülemaailmse sõja ja mässu, mis tappis miljoneid süütuid inimesi
Kuivematele kasvupaikadele omaseid vähenõudlikke taimi: Kukemari, kanarbik, leesikas Lammimetsade klass Lammimetsade klassi kuuluvad üleujutusalade metsad, mis kasvavad jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel tulvavete kohalekantud ainese setteil. Jõgede voolusängi kõrval võib setete paksus olla kuni üks meeter ning need setted võivad pikkamööda kuhjudes moodustada kaldavalle, milles orgaanilise ainese poolest rikkamad settekihid vahelduvad vaesematega. Lammimetsade ökoloogiline seisund, liigiline koosseis ja struktuur olenevad lammiterrassil paiknemise kohast. Kaldavallidel kasvavate metsade puurinne koosneb laialehistest liikidest. Põõsarinne on liigirikas, puutüvede ja põõsaste ümber keerduvad sageli humala väädid. Jõest kaugemal, kaldavallide taga madalamatel lammialadel paiknevad lammi-lodumetsad, mis nii valitseva puuliigi (sanglepp) kui ka alustaimestu poolest sarnanevad tavaliste lodumetsadega. Soostuvate metsade klass
annaabi.ee 
