kingi ja kõike muud meelierutavat (eriti arvestades tolleaegse ühiskonna võimalusi), muutusid inimesed lihtsalt hulluks. Nad rabasid loomastunult kõike, mida käsi ulatas ja ei pilgutanud silmagi. Sellisele rahvale lihtsalt pidi õpetust andma ja Woland seda tegigi. Ka teised ahned inimesed said raamatus valusaid õppetunde eriti need, kes jamasid võõraste valuutadega. Natuke hakkas see isegi närvidele käima, kuidas vaesekesed muudkui vaimuhaiglas lõpetasid. Margarita kaunis naine, kes oleks minu meelest ilma Wolandi ilmumiseta elanud elupäevade lõpuni väga õnnetult või veel hullem teinud endale liiga vara otsa peale. Woland aga andis talle tagasi Meistri, lõi nende elu jälle endiseks ja tõi tulest tagasi ,,Pontius Pilatuse" romaani. Margarita elu mõte oli nende detailidega taastatud. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga
on huvitavam," lisas Annika ning Liina noogutas entusiastlikult kaasa. Kuid mitte kõik ei suhtu meie koolide iseäralikku traditsiooni positiivselt. Vanalinnas mandleid müüval noorel neiul Anastassial oli rebaste ristimisele palju ette heita. Ta ütles pahuralt, et ei saa kuidagi aru, miks selline asi ei ole juba koolides keelatud. Ta rääkis, et on kuulnud juhtumitest, kui rebased peavad isegi poolalasti olema või sööma koreakonservi, kuni vaesekesed lihtsalt oksele hakkavad. "Tõsiselt vastik on vaadata, mida kõike nad teevad!" toonitas Anastasia. Ka Solaris keskuse turvamees ei paistnud rebaste traditsioonist väga vaimustuses olevat. Ta ütles kulmu kortsutades: "Tegemist on täiesti ajuvaba üritusega! Söödetakse igasugust sousti sisse ning tehakse arulagedaid asju. Milleks kõike seda jama vaja?" “Kui kedagi ristida tahetakse, siis saatke ta kirikusse, see ainus paik, kus see on lubatud,” naljatles
selle produkt, kus rahulolematus tahab end kompenseerida. Eeldatakse teise hukkamõistu. Seevastu tugevate ehk positiivne moraal ei vaja seda, tema ei vaja enese vastandamist oma identideedi saavutamiseks. Kuid sisimas unistavad ka rahulolematud tugevusest, olgugi, et nad sõnades väljendavad muud. Nemad saavad vääriliselt tasustatud viimsel kohtupäeval. Mille eest? küsib Nietzsche. Seda tasustatust peavad aga nad, vaesekesed, ootama alles järgmises elus. Seega, kristlus on silmakirjalik, ta ka ise saab aru oma võltslusest, püüeldes väärtuste poole mida sõnades eitatakse. Jumal on surnud. "Mis on hea? - Kõik, mis suurendab inimeses võimutunnet, võimutahet, võimu ennast. Mis on halb? - Kõik, mis tuleneb nõrkusest. Mis on õnn? - Kasvava võimu tunne, vastupanu ületamise tunne." "Kõik jumalad on surnud; nüüd tahame meie, et elaks üliinimene"
annaabi.ee 
