Vahest ka mitte just kõige õnnestuma mõtlemisskaalaga. Siin tekivadki vastuolud: suurriigid lähvad ahneks, väikeriikide mitteedukad juhid ei oska ennast kaitsta tekib konflikt. Sõda... õõvastav sõna, nii nagu mõiste isegi. Ainuüksi mõte, et nii väga paljud surevad lahinguväljal mõttetult, samas kui suur protsent võidelnutest sandistub jäädavalt, tekitab külmavärinaid sõda on kohutav! Paraku vajalik, sest kui vaenutsejad kompromissi ei leia, aga üleüldise progressiooni nimel siiski tahetakse ,,asjad klaariks rääkida", tuleb haarata relvad ja võitlusesse tormata. Suurriikidel on see kasulik, et neil on palju rahvast, keda sõjaväkke värvata. Samas väiksemate territooriumide ühendamisel (vähemasti sõja ajaks) tekib eelispositsioon väikeriikidel: kasutatakse erinevaid taktikaid, mis on koos tegutsedes ettearvamatult raske tõrjuda ühtse õppega armeel. Seda kasutas edukalt ära Hannibal II Puunia
lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad). Saksamaa lõhenes:Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik,Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. Iseloomusta Külmasõja valdkondi-Vaenutsejad NSVL ja USA üritasid vastast ületrumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika maades, kultuuri-ja teaduselus, propagandas jne. Pingelõdvendus-Tehti leping mis piiras tuumariikide võidurelvastumist. Hiina ja Prantsusmaa ei ühinenud sellega ainukeste tuumarelva omavate riikidena. Lubatud oli maa-alused tuumakatsetused Keelati kosmoses, atmosfääris ja vee all katsetused. 1960
killustatus. Partikularismi kõrvale tekkis iga mehe oma õigus. Kellel vähegi võimu ja jõudu oli, hakkas oma õigust teostama. Kui riik ei suuda kaitsta inimeste elu ja vara, siis kujuneb välja nn. rusikaõigus s.o tugevama õigus. Võis võtta ja teha, mida soovib. Igaühe õigus end kaitsta. Omavoli ja seadusetuse vastu hakkas võitlema riik ja kirik. Selleks kasutati, mis oli germaani hõimudel kasutusel vaherahu võimalusel lepitada vaenutsejad. Seda hakkas kasutama kirik omavoli piiramiseks ja avaliku julgeoleku tagamiskeks. Prantsusmaal sai alguse Jumalarahu. See kehtis algul piiskopkondades. Algul oli suuline vorm, hiljem tekkis kirjalik, 1123 a tekkis Jumalarahu üldised eeskirjad. Jumalarahude eeskujul hakkasid selle alusel kasutama sama vahendit ilmalikud valitsejad (kuningad, vürstid). Hakkas kujunema maarahude süsteem. Maarahu hõlmas kogu maa-ala, kus kuningas viibis. Maa-alal, kus
annaabi.ee 
